• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Üllatav palgakasv

    Eesti Panga ökonomisti Natalja Viilmanni sõnul üllatas teise kvartali kiire (12,5%) palkade kasv ehitussektoris.

    "Ehitus on praegu kasvanud, kuid neil oli ka hea tootlikkuse kasv. Pole nii palju uusi töötajaid veel võetud, uued objektid siiski lisandusid," märkis Viilmann.
    Järgneb intervjuu:
    Kuidas avaliku ja erasektori palgad võrdluses on?
    Erasektori palgad on alati eespool olnud ja reageerivad majanduse šokkidele kiiremini. Ka praegu näeme, et kui töölevas tööstuses välistellimusi ei ole nii palju ja kasv on pidurdunud, siis kohe oli ka reaktsioon kas hõive poole pealt  või palkade poole pealt. Avaliku sektori palgad reageerivad aga hiljem.
    Tahaks edastada sõnumit, et palgakasv pole kurjast, vaid see peaks olema kooskõlas majanduse kasvuga.  Meie välisturud vaevlevad veidi probleemides, nende kasv ei ole nii kiire nagu meie ettevõtetel oleks võimet toota ja müüa. Pole nii palju ressursse nii suure avaliku sektori palgatõusu jaoks. Siin on juba valikute koht, et kellel tõstetaks avalikus sektoris palku kui palju. Kui mõnel segmendil tõstetakse palku rohkem kui 7-8%, et kas me teeme seda tasakaalu arvelt, mis tähendab välisvõla ja meie laste arvelt, või me teeme seda kellegi teise arvelt – näiteks inflatsioon kiireneb. Lihtne näide, kui arstide palk rahastatakse tulevikus suurema omaosaluse arvelt, siis need, kes omaosalust maksavad, neile jääb vähem raha tarbimiseks või investeeringuteks.
    Palgad ei tohiks kasvada kiiremini kui majandus?
    No ei tohiks jah. Või vähemalt mitte pikaajaliselt.
    Kas erasektoris on palgakasv majandusest kiirem?
    Kui omanik näeb, et kasumi kasv on null, siis ega ta väga ei kipu palgatõusu pakkuma. Kui erasektoris reguleerib oma rahakott, siis riigisektoris on asi abstraktsem. Kui palk ei tõuse, siis arvatakse, et keegi oleks nagu paha. Tegelikult on see ju meie ühine pott.
    Millistes sektorites on palgad kõige rohkem muutunud?
    Näiteks energeetikasektoris kasvasid palgad buumi tipust tänase päevani 22%. See eristub selgelt ülejänud majandusest. Seal võivad olla ka objektiivsed põhjused, et energeetikasektor ei olegi langenud, me ju tarbisime energiat ja nad hakkasid võibolla ka rohkem eksportima, mis iseenesest on põhjendatud.
    Ehitus on praegu kasvanud, kuid neil oli ka hea tootlikkuse kasv. Pole nii palju uusi töötajaid veel võetud, uued objektid siiski lisanudusid ja nad on kasvuruumis.
    Kunst, meelelahutus ja vaba aeg on aasta lõikes kasvanud, kuid kui vaadata, et kriisi ajal olid nad ka miinuses, siis...Praegu on Euroopas tervikuna märksõnaks ebaühtlus, Eesti on küll kasvutsoonis, kuid paljud riigid on languses. Ka meil on meeletu ebaühtlus. Näiteks kunst kasvab 13%, kuid mäetööstus on jällegi miinuses.
    Mis teid ennast kõige rohkem üllatas?
    Suurem muutus oli nii tööstuse kui ehituse poole pealt. Ehituse osas see, et hakkas väga madalalt tasemelt taastuma, mahud pole veel buumiaegsed. Tööstuses välisnõudluse vähenemine vähendas selle sektori kasvu kiirust. Esimene oli positiivne üllatus ja teine negatiivne.
    Uuringust selgus, et inimesed vahetavad parema töökoha nimel ka elukohta.
    Kõige rohkem eristub Harjumaa versus ülejäänud Eesti. Harjumaal on aktiivsus 10% suurem kui mujal, tööealised liiguvad Harjumaale. Riigisisene migratsioon on meil Harjumaa suunas. Mitteaktiivsed, pensionärid näiteks jäävad paikseks. Ka invaliidid jäävad pigem maale paikseks.
    Tööealiste inimeste mitteaktiivsuse põhjusena oli uuringus välja toodud ühe tõusva suunana haigus. Mida see tähendab, inimesed on haiged?
    Kvartali põhjal võib see olla ka müra, kuid, kui see jääb nii, siis see on muretsemise koht, et miks meil inimesed haigemaks jäävad.
    Probleemkohaks oli ka tööealise elanikkonna vähenemine.
    Tööealine elanikkond nulli ei jõua, sest 90% noortest jäid uuringu järgi Eestisse. Kuid see peaks muutma meie arusaama tööjõuturust õüüldisemalt. Pakume pensioniealistele paremaid tingimusi, kuid noori palju peale ei tule. Nad on kas migratsiooni tõttu ära läinud ja ka sünides palju peale ei tule.
    Mida soovitate aastaks  2013?
    Majandus kasvab aeglaselt ja ka palkade osas võiks soovitada inimestel olla mõõdukam. Palk võib kasvada, kuid kindlasti see pole 10%line kasv. Kahjuks peab hetkel neid ootusi jahutama.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Tarmo Ulla: kui kukud, tõuse ja proovi uuesti!
Arvamuskonkursi Eduka Eesti toetaja, Swedbank Eesti juhatuse liige, eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla teeb üleskutse panustada konkursile ideedega, mis aitavad suunata meie noori rohkem tegelema huviharidusega, et väärtustada meeskonnatööd.
Arvamuskonkursi Eduka Eesti toetaja, Swedbank Eesti juhatuse liige, eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla teeb üleskutse panustada konkursile ideedega, mis aitavad suunata meie noori rohkem tegelema huviharidusega, et väärtustada meeskonnatööd.
Meta jääb vähemalt Nasdaqil esialgu Facebookiks edasi
Nime Meta Platformsiks vahetanud Facebook kaupleb veel mõnda aega Nasdaqi börsil vana sümboli FB all.
Nime Meta Platformsiks vahetanud Facebook kaupleb veel mõnda aega Nasdaqi börsil vana sümboli FB all.
Põllumajandustootjate TOP: olukord on pinev, aga samas ka põnev
Tänavuse Põllumajandustootjate TOPi võitnud teraviljatootja Aru Põllumajanduse OÜ arendusjuhi Karl Lindami sõnul on olukord põllumajandussektoris pinev, ent samas ka põnev.
Tänavuse Põllumajandustootjate TOPi võitnud teraviljatootja Aru Põllumajanduse OÜ arendusjuhi Karl Lindami sõnul on olukord põllumajandussektoris pinev, ent samas ka põnev.
Digi-Eesti lööb Dubai Expol laineid burgeriga
Dubai maailmanäitusele Expo 2020 läks iga riik oma looga. Eesti sõnum on olla maailma kõige edasijõudnum digiühiskond, kuid muljet avaldab ka eestlaste burger.
Dubai maailmanäitusele Expo 2020 läks iga riik oma looga. Eesti sõnum on olla maailma kõige edasijõudnum digiühiskond, kuid muljet avaldab ka eestlaste burger.