Üllatav palgakasv

"Ehitus on praegu kasvanud, kuid neil oli ka hea tootlikkuse kasv. Pole nii palju uusi töötajaid veel võetud, uued objektid siiski lisandusid," märkis Viilmann.

Erasektori palgad on alati eespool olnud ja reageerivad majanduse šokkidele kiiremini. Ka praegu näeme, et kui töölevas tööstuses välistellimusi ei ole nii palju ja kasv on pidurdunud, siis kohe oli ka reaktsioon kas hõive poole pealt  või palkade poole pealt. Avaliku sektori palgad reageerivad aga hiljem.

Tahaks edastada sõnumit, et palgakasv pole kurjast, vaid see peaks olema kooskõlas majanduse kasvuga.  Meie välisturud vaevlevad veidi probleemides, nende kasv ei ole nii kiire nagu meie ettevõtetel oleks võimet toota ja müüa. Pole nii palju ressursse nii suure avaliku sektori palgatõusu jaoks. Siin on juba valikute koht, et kellel tõstetaks avalikus sektoris palku kui palju. Kui mõnel segmendil tõstetakse palku rohkem kui 7-8%, et kas me teeme seda tasakaalu arvelt, mis tähendab välisvõla ja meie laste arvelt, või me teeme seda kellegi teise arvelt – näiteks inflatsioon kiireneb. Lihtne näide, kui arstide palk rahastatakse tulevikus suurema omaosaluse arvelt, siis need, kes omaosalust maksavad, neile jääb vähem raha tarbimiseks või investeeringuteks.

No ei tohiks jah. Või vähemalt mitte pikaajaliselt.

Kui omanik näeb, et kasumi kasv on null, siis ega ta väga ei kipu palgatõusu pakkuma. Kui erasektoris reguleerib oma rahakott, siis riigisektoris on asi abstraktsem. Kui palk ei tõuse, siis arvatakse, et keegi oleks nagu paha. Tegelikult on see ju meie ühine pott.

Näiteks energeetikasektoris kasvasid palgad buumi tipust tänase päevani 22%. See eristub selgelt ülejänud majandusest. Seal võivad olla ka objektiivsed põhjused, et energeetikasektor ei olegi langenud, me ju tarbisime energiat ja nad hakkasid võibolla ka rohkem eksportima, mis iseenesest on põhjendatud.

Ehitus on praegu kasvanud, kuid neil oli ka hea tootlikkuse kasv. Pole nii palju uusi töötajaid veel võetud, uued objektid siiski lisanudusid ja nad on kasvuruumis.

Kunst, meelelahutus ja vaba aeg on aasta lõikes kasvanud, kuid kui vaadata, et kriisi ajal olid nad ka miinuses, siis...Praegu on Euroopas tervikuna märksõnaks ebaühtlus, Eesti on küll kasvutsoonis, kuid paljud riigid on languses. Ka meil on meeletu ebaühtlus. Näiteks kunst kasvab 13%, kuid mäetööstus on jällegi miinuses.

Suurem muutus oli nii tööstuse kui ehituse poole pealt. Ehituse osas see, et hakkas väga madalalt tasemelt taastuma, mahud pole veel buumiaegsed. Tööstuses välisnõudluse vähenemine vähendas selle sektori kasvu kiirust. Esimene oli positiivne üllatus ja teine negatiivne.

Kõige rohkem eristub Harjumaa versus ülejäänud Eesti. Harjumaal on aktiivsus 10% suurem kui mujal, tööealised liiguvad Harjumaale. Riigisisene migratsioon on meil Harjumaa suunas. Mitteaktiivsed, pensionärid näiteks jäävad paikseks. Ka invaliidid jäävad pigem maale paikseks.

Kvartali põhjal võib see olla ka müra, kuid, kui see jääb nii, siis see on muretsemise koht, et miks meil inimesed haigemaks jäävad.

Tööealine elanikkond nulli ei jõua, sest 90% noortest jäid uuringu järgi Eestisse. Kuid see peaks muutma meie arusaama tööjõuturust õüüldisemalt. Pakume pensioniealistele paremaid tingimusi, kuid noori palju peale ei tule. Nad on kas migratsiooni tõttu ära läinud ja ka sünides palju peale ei tule.

Majandus kasvab aeglaselt ja ka palkade osas võiks soovitada inimestel olla mõõdukam. Palk võib kasvada, kuid kindlasti see pole 10%line kasv. Kahjuks peab hetkel neid ootusi jahutama.