TÖÖSTUS. Nullmajade buum pakub Eestile ekspordivõimalusi

Üleilmne nn nullhoonete ehitamise vaimustus võib saada Eesti tehnoloogiafirmade ja ehitusmaterjalitootjate võimaluseks eksporditurge avardada ja piiritagust müüki edendada.

Nn targa maja lahendusi välja töötava ja rakendava OÜ Yoga juhatuse liige Priit Vimberg märkis, et ennekõike taotlevad Yoga targad süsteemid mugavust, kuid samavõrd olulised on ka energia- ja keskkonnasäästlikkus.

Üks lennukamaid mõtteid, mis Yogas ideest tooteni arenenud, on smart grid ehk tark elektrisüsteem, mis paneb kui võluväel kardinad liikuma, lülitab sisse valgustuse või elektrisauna, avab uksed või väravad jne. “Oleme selle kõik mitu korda läbi arvutanud – summa summarum on lahendused igal juhul plussis, seda siis energia kokkuhoiu mõttes,” kinnitas Vimberg. “Meie süsteem on ühekordne ning välistab paralleelsete seadmete vajalikkuse. See annab suure kokkuhoiu.”

Yoga toodang tehakse valmis Pärnus asuvas tootmisüksuses. Praegu on käimas dialoog mitme maailmas tuntud tootjaga, kellel teoreetiline valmisolek alustada Yoga väljatöötatud nutikate seadmete ja süsteemide toomist. “Meil on koostöö ja läbirääkimised käimas selliste suurte ettevõtetega nagu Elion, TeliaSonera, Ericsson, Intel ja Fortum,” kinnitas Vimberg. “Kui kõik hästi läheb, siis varsti saame asjadest konkreetsemalt rääkida ja näha, kas suudame maailmaturul läbi lüüa.”

Kui tootearendus koostöös nende ettevõtetega osutub edukaks, jagub Yogal ambitsiooni vallutada maailm või vähemasti mingit osa sellest.

Eesti Ehitusmaterjalitootjate Liidu tegevjuhi Enno Rebase sõnul saab kahtlemata ka ehitusmaterjalide tootmise vallas teha uuendusi, mis võivad anda võimaluse eksporti mõnevõrra suurendada, aga olulist pikaajalist panust just üldehitusmaterjalide – betoondetailid ja muud mineraalsed tooted – müügi olulisele hoogustumisele ta praegu valitsevas olukorras siiski ei näe.

“Pigem loobitakse mineraalset toorainet kasutavatele tootjatele keskkonnatasude tõusu näol kaikaid kodaratesse, mistõttu sellises seisus ma küll kuigi suurt ekspordipotentsiaali suurenemist ei näe,” nentis Rebane. “Kes esimesena energiasäästlike materjalide turul jala ukse vahele saab, on ehk paremas seisus, aga selle parema seisuni on kõigepealt tarvis jõuda.”

Ta on seisukohal, et pigem võivad ekspordivõimalused avarduda lihtsamini piiri taha viidavale toodangule – ehitusvahud, soojustusmaterjalid, aga mitte betoontoodetele.