Riigikogu toetab põllumehi võitluses eurotoetuste pärast

"Balti riikide sooviks on otsetoetuste taseme kiirem järgijõudmine teistele riikidele. Vastasel juhul satub tugeva löögi alla meie põllumajandussektori konkurentsivõime, väheneb kohalik tootmine ja suureneb importtoodangu osakaalu tähtsus kohalikul turul,“ ütles maaelukomisjoni aseesimees ja avalduse üks algatajaist Aivar Kokk (IRL).

Tema sõnul rõhutab avaldus maaelu olulisust, pidades silmas eelkõige toiduga varustatuse, regionaalarengu, majandus- ja julgeolekupoliitilisi aspekte. "Kui Eestile makstavad põllumajanduse otsetoetused jäävad liiga madalale tasemele, siis on selge, et Eesti põllumajandussektori konkurentsivõime väheneb, mis omakorda tähendab Eesti põllumajandustootmise vähenemist ja kokkukuivamist," lisas Kokk.

Euroopa Komisjoni praegune ettepanek – selle kohaselt tõuseksid otsetoetused Eestis 42%-lt liidu keskmisest järgmise Euroopa Liidu finantsperioodi lõpuks 58%ni – on Koka kinnitusel vastuolus Euroopa Liidu aluspõhimõtetega ehk võrdse kohtlemise ja võrdsete konkurentsitingimustega.

Ka põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles eile hilisõhtul riigikogu ees kõneledes, et Eesti soovib võrdseid konkurentsitingimusi. "Sissetulekute ja elatustasemete erinevuste põlistamine erinevate otsetoetustega ei saa olla ühise põllumajanduspoliitika eesmärk. Eesti ei soovi suuremaid toetusi, vaid võrdseid võimalusi ELi siseturul," märkis minister.

"Tänan riigikogu liikmeid selle algatuse, tähelepanu ja toetuse eest, mis te Eesti põllumajandusele tänase avaldusega osutate. See on tunnustus põllumajandussektori viimaste aastate edusammudele, aga ka sõnum Eesti avalikkusele, et põllumajandusest on kujunenud üks Eesti riigi prioriteete," lisas Seeder.

Avaldusega kutsub riigikogu Euroopa Liidu liikmesriike, Euroopa Parlamenti ja Euroopa Komisjoni üles:

1. kehtestama selline ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) otsetoetuste süsteem, mis tagaks võrdsed konkurentsitingimused kõikidele Euroopa Liidu põllumajandustootjatele;

2. minema järgmisel Euroopa Liidu finantsperioodil üle uuele otsetoetuste arvestamise metoodikale, mis võimaldaks vältida olulisi erinevusi Euroopa Liidu otsetoetuste kõrgeima ja madalaima taseme vahel ning mis arvestaks majandus- ja keskkonnakriteeriume; 

3. jätkama nii otsetoetuste kui ka maaelu arengu kava meetmete rahastamist selliselt, et oleks tagatud põllumajanduse ja maapiirkondade jätkusuutlik areng; 

4. suhtuma paindlikult, arvestades liikmesriikide eripärasid, keskkonnasäästlike põllumajandustavade rakendamise eest makstava lisatoetuse tingimusena kavandatavasse 7% ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade nõudesse; 

5. andma ühtset pindalatoetuse süsteemi rakendavatele liikmesriikidele võimalus arvata toetusõigusliku põllumajandusmaa hulka see põllumajandustootmiseks sobiv maa, mis ei olnud heas põllumajanduslikus korras 2003. aasta 30. juuni seisuga ja mille kohta ei ole seni olnud võimalik taotleda ühtset pindalatoetust.