Haigekassa kulud kasvasid aastaga 8%

Ravikindlustuse eelarvesse laekus üheksa kuuga 578,6 miljonit eurot, samal ajal kulus 571,1 miljonit eurot.

Ravikindlustusega kaetud inimesi oli septembri lõpus üle 1,24 miljoni. Kindlustatute arv on võrreldes eelmise aasta lõpu seisuga vähenenud rohkem kui 5000 inimese võrra. See tuleneb eelkõige inimeste lahkumisest välismaale.

Kindlustatutest moodustasid töötajad 47%. Tööhõive paranemise tõttu on üheksa kuuga juurde tulnud üle 17 000 töötava kindlustatu, kuid endiselt on neid vähem kui mittetöötavaid kindlustatuid (pensionärid lapsed, õpilased ja üliõpilased, rasedad, töötud, ajateenijad jms).

Perearstiabisse suunas Haigekassa tänavu üheksa kuuga 53 miljonit eurot ehk eelmise aastaga võrreldes 5% rohkem. Sellest moodustas pearaha 64%, uuringufond 20% ja baasraha 13%. Võrreldes aastataguse ajaga kulus perearstiabile 5% rohkem. Käesoleva aasta alguses suurendati uuringufondide mahtusid, samas jäi uuringufond üheksa kuuga alatäidetuks.

Eriarstiabi maht on mullusega võrreldes kasvanud üle 8%, jõudes septembri lõpu seisuga 328 mln euroni. Kokku toimus üheksa kuuga ligi 2,8 mln eriarsti ambulatoorset vastuvõttu. Arstil käis samal perioodil ligi 700 000 inimest. Haiglaravil viibis ligi 120 000 inimest. Vastuvõttude arv on kasvanud, samas on vähenenud eriarstiabi kasutavate inimeste arv. See tähendab seda, et ühe patsiendi kohta tehakse rohkem vastuvõte.

Oluliselt kasvas ka hooldusravi maht. Kokku kulus hooldusravile 12,5 mln eurot, mis on 18% rohkem kui mullu. Üheksa kuuga osutati üle 35 000 hooldusravi juhu, millest statsionaarseid oli ligi 12 000 ja ambulatoorseid 23 000.

Haigekassa kompenseeris üheksa kuuga soodusravimeid 72,8 miljoni euro ulatuses, mis on 8% enam kui mullu. Kokku kompenseeriti üle viie ja poole miljoni soodusretsepti. Keskmiselt maksis haigekassa ühe soodusravimi eest 13,2 eurot, millele patsient tasus omast taskust juurde 6,65 eurot. Patsiendi omaosalus ravimite ostmisel on jätkuvas languses.

Ajutise töövõimetuse hüvitistele kulus ligi 65 mln eurot. Kasvanud on nii lehtede arv kui makstavate summade suurus. Kokku väljastati üheksa kuuga ligi 293 000 ajutise töövõimetuse lehte, millest valdava enamuse moodustasid haiguslehed. Kõige rohkem haiguslehti väljastati märtsis. Keskmiselt viibisid inimesed haiguslehel 18,3 päeva.

Oluliselt on kasvanud inimeste arv, kes kasutasid üheksa kuuga hambaproteesi- ja hambaravihüvitisi. Hüvitisi kasutas kokku ligi 100 000 inimest. Kokku maksis haigekassa hambaravihüvitisi üle kuue miljoni euro.

Plaaniliselt välisravi taotles 131 inimest, kellest saadeti välisravile 120. Raviarveid laekus saja inimese kohta ning kokku tasus haigekassa plaanilise välisravi eest 390  000 eurot. Keskmiselt maksti ühe välisravi juhu eest 3900 eurot.