Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Korteriühistute elektri ühisostu võitis Elektrimüügi AS

    Korteriühistute liidu elektrienergia ühishanke võitis Alexela suurosalusega Elektrimüügi AS.

    "Algselt kogusime kokku sadade ühistute tarbimisandmed ja -mahud, siis asusime läbirääkimistesse pakkujatega. Korteriühistute elektri ühisostul pakkus hetkel parima hinna kõige soodsamatel tingimustel Elektrimüügi AS," kinnitas korteriühistute liidu juhatuse liige Urmas Mardi.
    "Võtsime aluseks kolm olulisemat kriteeriumi – kõigepealt hind, siis koostööpartneri usaldusväärsus ja paindlikkus ning kõige tipuks ka asjaolu, et korteriühistut käsitletaks lepingu lõpetamistingimuste osas füüsilise isikuga võrdselt ega vaadeldaks seda äriühinguna," rääkis ta.
    Praeguseks on kogutud ca 800 korteriühistu andmed üle Eesti, tarbimismahuga rohkem kui 182 miljonit kilovatt-tundi, kes ühisostus osaleda soovivad. Samuti laienevad ühisostu soodsad tingimused kõigile korteriühistute liidu liikmesühistutele. "Kui mõni ühistu, kes polnud varem EKÜLi liige, soovib nüüd liituda, saab ka tema ühisostu tingimustel elektrit osta," märkis Mardi.
    Elektrimüügi pakutava hinna teeb tema hinnangul ühistule soodsaks iseäranis börsihinna madal müüja marginaal, mis ühistu puhul on 0,19 senti/kWh ja korteriomanikule 0,24 senti kWh.
    "Meie hinnangul on ühistule ja korteriomanikele küll kõige soodsam valik elektriost börsihinnaga, Elektrimüügi AS soovib olla ühistule pikaajaliseks paindlikuks partneriks ning pakkuda ühistule püsiva maksega börsihinda," sõnas korteriühistute liidu juhatuse liige Andres Jaadla.
    Elektrimüügi juht ning väikeosanik River Tomera selgitas, et börsihinnas sisaldub kõige vähem hinnalisasid. "Iseäranis need ühistud, kel on tunnilugejaga elektriarvestid, võidavad börsihinna puhul maksimaalselt – nädalavahetusel ja öötundidel on hind odavam, ja targalt tarbides on sel moel võimalik säästa," rääkis ta.
    Tomera sõnul on tarbijale kõige soodsam püsiva maksega börsihind, mis jaotab kulutused elektrile aasta jooksul ühtlaselt. Tarbimise varasemast mahust ja oma vajadustest lähtuvalt saab tarbija Elektrimüügi kodulehel arvutada välja ka oma tulevase keskmise kuumakse.
    Samuti oli Elektrimüügi ainus pakkuja, kes võrdsustab ühistu korteriomanikuga leppetrahvide puudumist silmas pidades. "Mitmed ühistud on kurtnud, et neile kui juriidilistel isikutele püüab mõni teenusepakkuja lepingu lõpetamisel kohaldada leppetrahvi, mida näiteks korteriomanik maksma ei pea. Elektrimüügi AS võrdsustas ühistu korteriomanikuga ning kumbki lepingu lõpetamise tasu ega mingit leppetrahvi maksma ei pea," sõnas Urmas Mardi.
    Elektrilepingu sõlmimisel tuleb igal ühisostus osalenud ühistul ja ühistu liikmeks olevatel korteriomanikel või siis ühistul viidata EKÜL ühisostule ja selle tulemusel saavutatud hinnale, kõigile ühisostus osalejatele saadetakse kirjalikud juhised, kuidas lepinguid sõlmida, korraldajate soovitusel on seda kõige parem teha interneti kaudu.
    "Lõpliku lepingu sõlmivad ikkagi tarbija ja ühisostu raames parima hinna pakkunud elektrienergia müüja, kuid nüüd on neil võimalik seda teha parimatel tingimustel," rõhutas Mardi.
    Korteriühistute liit asutati 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.
    EKÜL viis koos MTÜga Riigihangete Keskus 23. oktoobrist 26. novembrini läbi elektrienergia ühisostu, et leida ühistutele usaldusväärne koostööpartner, kes avatud elektrituru tingimustes müüks elektrit parima hinnaga.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Leonardo Ortega: ilma vajaliku välistööjõuta ei tule ka oodatud majanduskasvu
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
ÜROs küpseb plasti globaalselt piirav lepe, naftatööstus on tagajalgadel
ÜRO koguneb otsustavale kõnelusele plastreostuse ja plasti tootmise piiramiseks, kuid naftakeemia suurfirmad võitlevad vastu.
ÜRO koguneb otsustavale kõnelusele plastreostuse ja plasti tootmise piiramiseks, kuid naftakeemia suurfirmad võitlevad vastu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Tartu ülikooli teadlased kaasasid pool miljonit vähiravi arendamiseks
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Financial Times analüüsib: kuidas Balti riigid Venemaa pärast köiel käivad
Baltimaades kasvab hirm, et Putin võib tahta NATOt provokatsioonide või koguni otsese rünnakuga proovile panna.
Baltimaades kasvab hirm, et Putin võib tahta NATOt provokatsioonide või koguni otsese rünnakuga proovile panna.