• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    20 aastat TOP 100. Transiidimaast eduka tööstuseni

    Kahekümne aastaga, mil Äripäev on Eesti edukaid ettevõtteid reastanud, on kunagisest vahendajate paradiisist saanud tugevate tööstusettevõtete maa.

    Tänavuse TOP 100ga jätkus eelmisel aastal alanud tööstusettevõtete esilekerkimine. Seitse ettevõtet kümnest ehk kaks korda mullusest enam tegeles tootmise ja ekspordiga. Eesti majandus on teel sinna, kuhu oleme viimastel kriisiaastatel pidanud vajalikuks suunduda – tootva ja eksportiva majandusega riigiks.
    Samas on ka aastaid, kus üht domineerivat edukat valdkonda välja tuua on raske – mitmel vaadeldud aastal on kõik esikümne ettevõtted esindanud erinevaid valdkondi. Samas pole Eesti majandusele sugugi halb, kui edu ei ole koondunud vaid ühte-kahte tegevusvaldkonda, vaid on laiapõhjalisem.
    Eeskujuks seati maailma tuntuim TOP
    Tahtsime Eesti ärimaastikku kaardistada sarnaselt ajakirjaga Fortune 500, ent samas püüdsime seda teha pisut lõbusamas, praeguse arusaama järgi ehk isegi sportlikus ja seltskondlikus vormis, meenutab Eesti edukate ettevõtete TOPi idee autor Toivo Mängel.“Sportlikku ning kaasaelamist võimaldavat elementi saab sisse tuua selgete reeglite alusel antavate punktidega ja seltskondlikkuse andis toona ikka mõni pidulik vastuvõtt, soovitavalt Estonia teatris. Vastuvõtte toimus 1990ndate aastate alguse Eestimaal mõistagi märksa harvem kui praegu,” räägib Mängel. “Mõttel näis jumet olevat. Lisaks pakuti välja ka ühine nimetaja – Eesti Edukad.” Mängeli sõnul tekitasid 1990ndate aastate alguse muutused Eesti ühiskonnas uut laadi suhteid inimeste ja äride vahel ning tootsid sedamoodi ka uutmoodi teavet.“Statistika ja isegi kõige igapäevasem ettevõtluse info oli paljuski pärit veneaegsest olustikust ja seetõttu kas päris salajane, kättesaamatu ja sageli ka arusaamatu või koguni eksitav,” räägib Mängel.“Sedamoodi tunduski, et lisaks tolleks ajaks statistilisel infoväljal ainsa turuosalisena end kindlana tundvale ametlikule statistikale oleks hea tuua esile ka populaarsemat, lihtsamat ning vähem n-ö ametlikku andmestikku Eesti kiiresti areneva ettevõtluse kohta.” Vormiliseks eeskujuks sai ajakiri Fortune 500.
    Statistika kogujal oli varem teistsugune roll. Projekti Eesti Edukad oli omal ajal kaasatud ka mitmeid eksperte ja konsultante.Kesk-Eesti statistikabüroo tollase juhi, praegu statistikaameti statistika levi osakonna peaanalüütiku Mihkel Servinski sõnul poleks praegu võimalik, et statistikaamet sellist andmetöötlust teeks.“Tänase päeva arusaamade kohaselt oleks see ilmselt täiesti võimatu ja vastuolus statistikaameti põhimõtetega, aga siis olid teised ajad ja natuke teistsugune mõtlemine,” nendib Servinski.Samas peab Servinski seda nappi aega, mil ta TOPide koostamises osaline oli, huvitavaks ja põnevaks kogemuseks.  “Natukene uhke tunne oli ka, kui statistikaameti esindajana paremate ettevõtete austamise vastuvõtule kutsuti,” meenutab ta. “Vähemalt ei öelnud vastuvõtul ükski edukas ettevõtja, et koondage pooled statistikaameti töötajad ära – praegu selliseid üleskutseid ettevõtjate poolt ikka esineb. Tookord öeldi hoopis tänusõnu ja sellelt foonilt oli hoopis parem tunne pakkuda ettevõtjatele statistilist informatsiooni.”
     
    Esikümme – Eesti  majanduse peegel?
    Tulemused sõltuvad pigem juhtidest
    Ruta Arumäe, SEB Panga majandusanalüütikMa siin liiga jõulisi seoseid makrotrendidega ei tõmbaks. Selge on muidugi see, et niivõrd jõulised makrotrendid, nagu oli kinnisvarabuum 2006–2007 või sellele järgnenud masu, jätsid oma jälje pangandus- ja kinnisvarasektori ettevõtete tulemustele. Kriisi ajal pidasid kõige paremini vastu traditsioonilised vähem tsüklilised sektorid nagu kommunaalettevõtted ning riigi rahastusega seotud ettevõtted. Aga muudel tavapärasematel aegadel sõltuvad ettevõtete majandustulemused siinses kontekstis rohkem ettevõtte juhtimisest kui kohalikest makrotrendidest.
    Tootlikkus peab veel palju paranema
    Kristjan Lepik, analüütikÄripäeva TOP 100 peegeldab Eesti ettevõtluse olukorda erinevatel aastatel. Üsna huvitav on ka vaadata selle edetabeli muutust ajas – räägib see ju üsna hästi loo ühe nooruki kasvamisest, kelleks on Eesti majandus.Esimene suurem kriis oli 1998–1999, kui Aasia ja Venemaa kriisi mõju jahutas tugevalt Eesti majandust. Kriisi peetakse ravivaks sündmuseks ning sellega tuleb nõus olla – ka Eesti majandus on oma järgmise sammu sageli teinud kriisi järel. Seetõttu võib ehk ka perioodi 2000–2007 pidada iseseisva Eesti kõige edukamaks perioodiks. Samas on suurte buumide puhul sageli ulatuslikke hälbeid ning selle näiteks on 2007. aasta TOPi esikümme, kus lausa 7 ettevõtet on kinnisvaraga seotud (sh pangad).Järgmisel aastal algas järgmine kriis ning sellega kaasnenud raskused muutsid kardinaalselt ka edetabelit. Kuid jällegi – kriis on mõjunud tervendavalt ja ma julgen öelda, et Eesti majanduse struktuur on praegu oluliselt tervem kui “headel aastatel” 2006–2007. Ettevõtted on rohkem suunatud ekspordile ja impordi-ekspordi suhe on normaliseerunud. Võib öelda, et praegu on Eesti maailmale kasulikum.Edasisest arengust rääkides olen siiski väga kriitiline, sest võrreldes lääneriikidega oleme produktiivsuselt palju maas – eestlane töötab küll palju, kuid peab seda suutma targemalt teha.
    Mis üldse on Eesti ettevõte?
    Allan Martinson, riskiinvestorÄripäeva TOPi koostamise metoodika toob paratamatult kaasa selle, et etteotsa sattumiseks peab ettevõte olema suure käibega ning Eestis registreeritud. Domineerivad tööstus, transiit ja kohalikud teenused või siis kohalikele teenusfirmadele midagi müüvad firmad. See on kindlasti üks võimalik viis Eesti majandusest päevapilti teha. Paraku ei satu niiviisi sinna pea kunagi Eesti tehnoloogiaettevõtted.Nii näiteks puudub sealt mullu 8 miljardi dollari eest müüdud Skype– ilmselt kõige tuntum ja väärtuslikum eestlaste osalusel loodud ettevõte maailmas. Või Playtech, mille turukapitalisatsioon Londonis on 1,2 miljardit dollarit ja kus Eesti asutajate algne osalus oli veelgi suurem kui Skype’is.Tabelisse ei ilmu ka tulevased Eesti tehnoloogiatähed, näiteks praeguseks kõige enam riskiraha tõstnud GrabCAD. Need ettevõtted võivad olla eestlaste asutatud, eestlaste juhitud, anda tööd sadadele eestlastele ja lõpuks tuua rikkust nende eestlastest omanikele, aga nad ei ole tehniliselt Eesti ettevõtted.Nii paraku maailma tehnoloogiatööstus töötab – riskikapitali ligi meelitamiseks ja klientide usalduse saavutamiseks tuleb peakorter viia suurtesse riikidesse nagu USA. Äripäeva tabelisse sellised ettevõtted ei satu.Ja mida teha näiteks Nordea pangaga, mis juriidiliselt on vaid Eestis asuv filiaal? Või ülimalt väärtusliku ettevõttega, millel puudub käive või kasum? Kui näiteks Instagram oleks olnud Eesti firma, poleks ta kunagi ÄP tabelisse jõudnud vaatamata ligi 1 miljardi dollarilisele ostuhinnale. Varem või hiljem selline Eesti Instagram tuleb.Tegelikult on tegemist palju laiema küsimusega kui ainult Äripäeva edetabel. Mis üldse on Eesti ettevõte? Miks firma, mis Eestis vaid korra gastroleerimas käib, saab võita Äripäeva ­TOPi ja olla EASi toetuste kõlblik, Eesti rahvuslikku rikkust   mõjutamata? Ja samas Eesti poiste USAs või Luksemburgis asutatud ettevõte pole nagu enam Eesti oma?Kas ei peaks ümber mõtestama Eesti ettevõtte, ettevõtja ja üldse eestluse tunnused maailmas, kus füüsiline asukoht ammu ei loe? Sellele küsimusele ei ole paraku lihtsat vastust.
     
    Kommentaar
    Pingerida arenes kahe kümnendiga sinna, kuhu käivitades taheti
    Toivo Mängel, Eesti Edukate TOPi idee autor20 aasta jooksul on uutega asendunud enam kui kolmandik, võib-olla isegi pool esimestes tabelites esinenud firmanimedest.Eesti ettevõtluse TOPid kirjeldavad meie majanduses toimunud suuri kvalitatiivseid muutusi – tootmise osakaalu vähenemist ja teeninduse kasvu, väiksemate firmade esilekerkimist tänu parematele efektiivsuse näitajatele suurte riigimonopolide ning energeetika- ja transiidihiiglaste kõrvale jm –, nii nagu neid ilminguid ürituse algusaegadel ka loodeti ja oodati.Võib-olla oleks praeguste teadmiste toel ehk liiga raske ülesanne loota ettevõtluste TOPidest päris ranget teaduslikkust taotlevate meetoditega välja lugeda mõnd ülevaatlikku Eesti majanduse lugu või usaldusväärset ajalist periodiseeringut.Ometi – metallimeeste aeg asendus küllalt kiiresti puiduäriga, transiit elas möödunud kümnendil üle paremaid ja ­halvemaid aegu, majanduskasvust toetatud palgatõus lõi soodsa pinna kaupmeeste ärile ning ehituse ja kinnisvara ala ettevõtlus tuli, et jääda, telefoni- ja andmesideteenuste üleilmne hüppeline areng on aga toonud uusi tegijaid vanade kõrvale.Eesti ettevõtluse mitmekülgne maastik paistab edukate firmade reastamise tabelitest kirev ja vahelduv, üleilmseid suuri muutusi kajastav ning samas – oma elu elav.Eesti edukate firmade ­TOPide 20aastane ajalugu kirjeldab lisaks Eesti elu muutumisele ajas selle inimliku käitumise ja ärilise loogika näilise vastuolu igikestvat arengut.
     
    Kronoloogia
    Vahenduse ja kaubanduse ajastu
    1992. Krooni teine tulemineAasta läheb ajalukku krooni tuleku ja platsi puhastamisega. Ettevõtlus on sünnivaevades.Äripäeva aasta ärimees on Tiit Vähi, kes tõusis Valgamaalt riikliku autobaasi direktori toolilt tipp-poliitikasse.
    Edukate ettevõtete TOP 50ilmus tähestikulises järjekorras, mitte paremuse järgi.Nimekirjas figureeris üle 20 ettevõtte, mis tegutsevad tänaseni, tuntumatest Balti Laevaremonditehas (nüüd BLRT Grupp), Baltika, Harju Elekter, Kalev jt.Esimest edetabelit aitasid koostada kaubandus-tööstuskoda, rahandusministeerium, Eesti Vene Ettevõtjate Koda ja Põlva Maapank, järgneval paaril aastal valmis edetabel rahandusministeeriumi, statistikaameti, tolliameti ning kaubandus-tööstuskoja koostöös.
    1993. Krooniaja alguse valu ja vaevAlgab erastamisbuum.Aasta ärimees on suurettevõtja, Eesti Talleksi omanik Andres Sarri.
    Edukaim tegevusala: vahendus, kaubandusTOP 101. Balti Laevaremonditehase AS2. Abe Rahvusvaheline AS3. RE Eesti Lennujaamad4. OÜ Estconde5. OÜ Fenar6. AS Makrill7. AS Kontek Int8. AS Mistra-Autex9. AS Eesti Fakta10. AS Kadeks
    1994. Maailmakuulsa tulumaksu aastaMajandus stabiliseerub ja orienteerub Lääne-Euroopale. Venemaa kehtestab suvel topelttollid. Erastamislaine. Hakkab kehtima ühetaoline tulumaks. Tekib midagi börsilaadset ehk riik loob väärtpaberiameti. Pangandus korrastub.Aasta ärimees on Eesti intelligentseim pankur Hannes Tamjärv.
    Edukaim tegevusala: vahendus, kaubandusTOP 101. Saku Õlletehase AS2. AS Marine Bunker3. AS Tartu Flora4. AS Saaremaa Toit5. AS Marlekor6. AS Tervis7. AS TREF8. Tallinna Veevarustuse ja Kanalisatsiooni ME9. AS Fanaal10. OÜ AGE Com
    Transiidiajastu
    1995. Adra seadmise aegTõusulaine algus. Tööstus elatub peamiselt allhanketöödest. Käivitub väärtpaberite kesk­depositoorium. Kehtima hakkab äriseadus. Alustab ÄP indeks. Erastatakse mitu suurt riigifirmat, mh Kreenholmi Manufaktuur. Kaob viis panka. Vennad Sõnajalad alustavad teleäri.Aasta ärimees on Pindi ettevõtete grupi ülesehitamise eest Rein Kilk.
    Edukaim tegevusala: tootmine, tööstusTOP 101. AS Pakterminal2. AS Nitrofert3. AS Eesti Gaas4. AS Eesti Tubakas5. AS Savi6. Balti Laevaremonditehase AS7. AS Nybit8. AS Ofelia9. AS Eesti Mobiiltelefon10. AS Eesti Merelaevandus
    1996. Tiskre ajastu algusKäivitub väärtpaberibörs, algab börsibuum. Ettevõtted suurendavad kasumiprognoose, inimesed võtavad eluasemelaene. Sünnib Tiskre elurajoon, millest saab uuselurajoonide musternäidis.Elevust tekitab Itaalia investor Ernesto Preatoni.Aasta ärimees Olari Taal, kes tegi Hoiupangast võimsa ja edasipürgiva ettevõtte.
    Edukaim Tegevusala: telekomTOP 101. AS Tallinna Vesi2. AS Mobel 3. AS Eesti Telefon4. AS Hansa Investments5. AS Norma6. AS Imavere Saeveski7. AS Eesti Mobiiltelefon8. AS Pakterminal9. AS ES Sadolin10. AS Famar-Desi
    1997. Esimene börsikrahhMajandus kasvab 10%. Börsibuumi haripunkt suvel, ilus muinasjutt lõpeb aga hilissügisel Aasia kriisist alguse saanud börsimulli lõhkemisega. Aktsiate hinnad kukuvad Eestis viiendiku võrra. Eesti sai esimese rahvusvahelise reitingu – Baa1, mis on oodatust nõrgem. Vallandub 10 mln dollari kadumise skandaal.Aasta ärimees on pankade liitja Ain Hanschmidt.
    Edukaim tegevusala: tootmine, tööstusTOP 101. AS Pakterminal2. AS Imavere Saeveski 3. AS Eesti Mobiiltelefon4. AS Järvakandi Klaas5. AS Ericsson Eesti6. AS Elcoteq Tallinn7. AS Eesti Metallieksport8. AS Norma9. AS Hansatee Grupp10. AS Velsicol Eesti
    1998. Pangaturg korrastubVene kriis võimendab majanduslangust, laenamine ja liisimine soikub. Hansapank neelab Hoiupanga, Ühispank neelab Tallinna Panga, Maapank pankrotistub, Investeerimispanga ja Forekspanga ühinemisel tekib Sampo Pank. Pankade kogukahjum küünib poole miljardi kroonini.Aasta ärimees Eesti edukamaid transiidiärimehi Aadu Luukas.
    Edukam tegevusala: transiit, telekomTOP 101. AS Eesti Mobiiltelefon2. AS Pakterminal3. AS E.O.S.4. AS Merko Ehitus5. AS Eesti Telefon6. AS E-Betoonelement7. AS Schenker-BTL8. Balti Laevaremonditehase AS9. AS Combinent10. Saku Õlletehase AS
    1999. Esimesed ristsedRaske aeg, kõik kärbivad kasvuprognoose. Raskustesse satuvad uute büroohoonete ja elamurajoonide ehitajad. Majanduskriis jõuab ka riigisektorisse, suvel võetakse vastu miljardikroonine negatiivne riigieelarve. Riik müüb Eesti Telekomi. Kaotatakse ettevõtete tulumaks reinvesteeritud kasumilt.Aasta ärimees on värvikas Itaalia ärimees Ernesto Preatoni.
    Edukam tegevusala: transiit, telekomTOP 101. AS E.O.S.2. OÜ Pärnu Linavabrik3. AS Falck Baltics4. AS Eesti Mobiiltelefon5. Saku Õlletehase AS6. AS Dynamit Nobel Eesti7. AS Pakterminal8. AS Norma9. AS Forestex10. AS Eesti Telefon
    2000. IT-mull purunebKütusefirmade kõigi aegade võimsaim esiletõus: 1., 2., 3. ja 5. koht. Kevadel lõhkes IT-mull. Stardi said algatused, mis meile tänaseni maailmas e-tähelepanu toovad – e-valitsus ja e-maksuamet. Äripäeva eestvedamisel sünnivad online-uudised. Narva elektrijaamade erastamise pinge haripunktis.Aasta ärimees on A. Le Coqi juht Tarmo Noop.
    Edukam tegevusala: transiitTOP 101. AS Milstrand2. AS E.O.S.3. AS Intopex4. OÜ JOT Eesti5. AS Pakterminal6. Eesti Elektrivõrkude Ehituse AS7. AS Alvigo8. Balti Laevaremonditehase AS9. AS Ericsson Eesti10. AS Tarkon
    Telekomiajastu
    2001. Aasta, mis muutis maailmaErastatakse Eesti Raudtee. Pro Kapital visatakse börsilt välja. BMW loobub Muugale tehase ehitamisest. Maapanga pankrotisüü saab enda kanda Malle Eenmaa, kes saadetakse selle eest vangi.Väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid väärtustav Arnold Rüütel saab presidendiks.Aasta ärimehed on Eesti Raudtee erastajad Guido Sammelselg ja Jüri Käo.
    Edukaim tegevusala: telekomTOP 101. AS Tele2 Eesti2. OÜ Pärnu Linavabrik3. AS Tehnomar & Adrem4. AS EMT5. OÜ Estconde-E6. AS Oiltanking Tallinn7. AS Silmet Grupp8. OÜ Reval-Oil9. AS Siemens10. AS Abobase Systems
    2002. Meid kutsutakse Euroopa LiituTagasi astunud Mart Laari järel panevad leivad ühte kappi Reform ja Keskerakond, Edgar Savisaarest saab Tallinna linnapea. Res Publica sööstab poliitikasse. Sünnib II sammas. Sylvesteri omanikud müüvad osalused, mis toob riigile kahjuliku maksuvaidluse. Eesti kutsutakse ELi.Aasta ärimeheks valitakse miljardikroonise käibega toidutööstuse omanikuks saanud Oliver Kruuda.
    Edukaim tegevusala: telekomTOP 101. AS Tele2 Eesti2. AS Radiolinja Eesti3. AS Wendre4. AS Teede REV-25. AS Lukoil Eesti6. AS EMT7. OÜ Pärnu Linavabrik8. AS ES Sadolin9. AS TREF10. AS Paikuse Saeveski
    2003. Laenubuum ja palgaralli alustavadOn näha laenubuumi tekke märke – intressid kahanevad ning Hansapank läheb kaasa Nordea käivitatud hinnasõjaga. Hoogu kogub palgaralli ja nautlemine. Eestist saab maailma üks hummeriseeritumaid riike. Asutatakse Eestile kuulsust toov Skype.Aasta ärimees on Fjodor Berman, kes suurendas  BLRT Grupi kasumi müstilise miljardi kroonini.
    Edukaim tegevusala: telekomTOP 101. AS Tele2 Eesti2. AS Russian Estonian RailServices3. AS NCC Ehitus4. AS Merko Ehitus5. AS Harju Elekter6. AS Nitrofert7. AS Skinest Projekt8. AS Tallink Grupp9. AS Arco Vara10. AS EMT
    2004. Üks ajaloolisemaid aastaidEesti ühineb ELi ja NATOga. Kiire majanduskasv, välisinvesteeringute sissevool, inimeste sissetulekud kasvavad. Ridamisi avatakse uusi kaubanduskeskusi. Ettevõtjad ostavad välisomanikelt firmasid välja. Meelis Atoneni lahkumine rajab teed senisele Tartu linnapeale Andrus Ansipile. Merko Ehituse aktsia kiire tõus teeb Toomas Annusest esimese kroonimiljardäri.
    Edukaim Tegevusala: vahendus, kaubandusTOP 101. OÜ General DataComm International2. OÜ Levadia3. AS Elisa Mobiilsideteenused4. AS If Eesti Kindlustus5. AS Kuusakoski6. AS DBT7. AS Eesti Ehitus8. AS Frelok9. AS YIT Ehitus10. AS Nitrofert
    Ehituse ja panganduse ajastu
    2005. Krahh terendabJätkuvad majanduskasv ja kinnisvarabuum. Swedbank ostab Hansapanga. Börsile tulevad Tallinna Vesi ja Tallink. Vahetuvad mitmed pangajuhid. eBay ostab eestlastelt Skype’i, osa tehingu 2 mld eurost tuleb ka Eestisse. LHV satub sügisel USAs skandaali, kus Oliver Peeki ja Kristjan Lepikut süüdistatakse ebaausate võtete kasutamises.Aasta ärimees Baltika juht ja omanik Meelis Milder.
    Edukaim Tegevusala: ehitus, kinnisvaraTOP 101. OÜ Manutent2. AS TTP3. AS Henkel Makroflex4. AS Elisa Mobiilsideteenused5. AS Hansapank6. AS Konesko7. AS Skinest Rail8. AS Mecro9. AS E-Betoonelement10. AS Cueks
    2006. Suured tehingud ja skandaalidKinnisvarabuum ja tarbimispidu. Paljude börsifirmade aktsiad näitavad rekordtaset. Tallink ostab Silja Line’i ja Rein Kilk Weroli, mis tänavu pankrotistus.Toomas Hendrik Ilves valitakse esimest korda presidendiks. Käivitub maadevahetuste uurimine. Riik ostab tagasi Eesti Raudtee, kunagised erastajad teenivad ligi 140 mln eurot kasumit.Aasta ärimees on kasiinoärimees Armin Karu.
    Edukaim Tegevusala: finantsvahendusTOP 101. AS E.O.S.2. AS Olympic Casino Eesti3. AS Nordlimit4. AS TTP5. AS Merko Ehitus6. AS BIG7. AS Hansapank8. OÜ Catwees9. AS Spacecom10. AS SEB Eesti Ühispank
    2007. Pidu hakkab läbi saamaPronksiööaasta, mida meenutatakse heldimusega – palgad kasvavad 20% ja töötus on nullis. Kinnisvaraäri kuld­aeg lõppemas – laenatakse vähem, korterite müügiaeg pikeneb. Ekspress Grupp ostab kallilt Delfi. Arco Vara tuleb börsile. Riigikogu valimised võidab Andrus Ansip.Aasta ärimees on Indrek Rahumaa Kalevi ja Tere ostuga, mis hiljem raha puudusel siiski läbi kukub.
    Edukaim Tegevusala: finantsvahendus, ehitusTOP 101. AS Vopak E.O.S.2. AS Swedbank3. AS SEB Pank4. Danske Bank A/S Eesti filiaal5. AS E.L.L. Kinnisvara6. AS Kunda Nordic Tsement7. AS Eesti Ehitus8. AS G4S Baltics9. AS NCC Ehitus10. Riigimetsa Majandamise Keskus
    Tööstuse ajastu
    2008. Hea ja halb aasta Aasta algab ilusti – ettevõtted laienevad, avalik sektor ei pea millekski üleskutset kulusid koomale tõmmata. Samas kinnisvara odavneb, pangad laene ei anna, tekib rahapuudus ja ahelvõlgnevus. Ettevõtjaid tabab šokk – müük kukub enneolematu kiirusega. Käivitub ülemaailmne finantskriis. Aasta lõpus hakkab kärpima ka valitsus.Aasta ärimees on konkurendi Laheotsa Talu ostnud Väino Villers.
    Edukaim Tegevusala: vahendus, kaubandusTOP 101. AS Nitrofert2. AS BLRT Grupp3. AS Skinest Rail4. AS Filter5. Danske Bank A/S Eesti filiaal6. AS Kuusakoski7. AS ABB8. AS Go Group9. AS Cueks10. OÜ BGN Trading
    2009. Uue kasvu ootusesEraettevõtlusel ei ole kõige paremad ajad. Majanduse märksõnad on kohanemine või saneerimine/pankrot. Töötute arv kasvab kahekohalise protsendini. Sotsid visatakse valitsusest välja. Hansapankurite teine tulemine LHV Panga näol. Taas kerkib krooni devalveerimise teema.Aasta ärimees on ettevaatlik ja edukas Jüri Käo.
    Edukaim avalik sektorTOP 100 esikümnes viis riigi osalusega avaliku sektori firmatTOP 101. AS Vopak E.O.S.2. AS G4S Eesti3. SA Põhja-EestiRegionaalhaigla4. OÜ Antonio Trade5. AS Saint-Gobain Glass Estonia6. AS Eesti Loto7. AS Tallinna Vesi8. AS Eesti Energia9. AS Tallinna Sadam10. OÜ Indore Chemical
    2010. Ekspordile keskendumise aastaRohkete kartelliuurimiste aasta. Riik võtab üle Estonian Airi. Masu heitlikkust jätkavad Kreeka ja Iirimaa võlamured.Äripäev paljastab Jaanus Rahumägi hüved. Majandust hakkab vedama eksport, mis teeb kõigi aegade rekordi. See ületatakse aasta hiljem.Aasta ärimees on välismaal läbi löönud eestlane Hillar Teder.
    Edukaim Tegevusala: tootmine, tööstusTOP 101. AS PKC Eesti2. AS Skinest Rail3. AS Vopak E.O.S.4. AS Stora Enso Eesti5. OÜ Hendaya Invest6. OÜ Astlanda Ehitus7. AS Silvano Fashion Group8. OÜ Vesta Terminal Tallinn9. AS O-l Production Estonia10. AS Ericsson Eesti
    2011. Euroopa kiireim kasvajaEesti ajaloo edukaim aasta algab euro tulekuga, mis toob tagasi mündiajastu. Eesti 7,6% majanduskasv on Euroopa kiireim. Estonian Air saab soomlasest suurepalgalise riigifirma juhi Tero Taskila, kes tänavu ametist lahkub.Aasta ärimees on LHV Panga loomisega uuesti pangandus­ärisse tulnud Rain Lõhmus.
    Edukaim Tegevusala: tootmine, tööstusTOP 101. AS Molycorp Silmet2. AS PKC Eesti3. AS Ericsson Eesti4. AS Viru Keemia Grupp5. AS Alexela Logistics6. AS Silvano Fashion Group7. AS Tartu Mill8. Horizon Tselluloosi jaPaberi AS9. AS ABB10. OÜ Santa Monica Networks Group
     
     Tasub teada
    Töösturid suurimad tõusjad
    13 uut firmat on 2011. aasta TOP 100s, esikümnes üks ehk Alexela Logistics.Põhiline tegevusala selle aasta TOP 50s on keemiatööstus (10% firmadest), esikümnes samuti tööstus-tootmine (7 firmat). Aasta varem oli esikümnes tööstureid 4.Mullusest esikümnest on sinna püsima jäänud kolm firmatsuurima kukkumise tegi esikümnest mullune viies, Jaan Korpusovile kuuluv Hendaya Invest, mis aktsiate müügilt teenitud kahjumi tõttu käibelt 500 suurema sekka ei mahtunud.Samuti kukkus kõrgelt mulluse edetabeli kuues Astlanda Ehitus, mis tänavu on 257. kohal ja kaotas veerandi käibest, samas parandas kasumlikkust.Suurima tõusu tegi elektroonikatootja Scanfil – mullune 434. on tänavu 42. kohal. Firma kerkis Pärnumaa TOPis 4. kohale.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Roheelektrifirma uuendas börsiga tõotusi
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Norra tegi otsa lahti - intressimäärad hakkavad tõusma
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.