Vana koore all uus sisu

Novembripäev, mil me Äripäeva fotograafi Erik Prozesega läheme Eesti edukamasse ettevõttesse Molycorp Silmet reportaaži tegema, trehvab olema igati ilus ja päikseline. Nagu siis, kui me seal kunagi esimest korda käisime. See oli 17 aastat tagasi, septembris 1995.

Tookord oli väga keeruline aeg – jätkuvalt oli oht, et Silmet võib libiseda tagasi Venemaa sõjatööstuskompleksi mõju alla ning seepärast käis sisepoliitiline kemplemine ettevõtte erastamise ümber. Ka ettevõttes endas olid rasked ajad: peadirektor oli usalduse kaotamise tõttu just lahti lastud, suurem osa tootmisest seisis ja võlakoorem lämmatas üha enam. Olgem ausad, Silmeti tollane ajutine juhtkond ei avaldanud meie tuleku üle just ülevoolavat rõõmu.

Molycorp Silmeti praegune juhatuse esimees David O'Brock on aga lahkus ise. Ehkki ta on tööülesannete tõttu novembrikuus vaid ühe päeva Sillamäel, pühendab ta sellest paar tundi meie heaks ning viib meid isiklikult ringkäigule ettevõtte territooriumile, kolme tootmisüksusesse ning vastrenoveeritud laborihoonesse.

Etteruttavalt olgu öeldud, et väliselt justkui polekski Silmetis 17 aasta jooksul suurt midagi muutunud – enamik omaaegsetest tööstushoonetest on endiselt püsti ja nende välisseinad "originaalseisukorras" nagu O'Brock tabavalt ütleb. Samas vanu ja senini toimivaid tootmisseadmeid näeb kõige rohkem vaid muldmetallide vabriku lõpptoodangu tsehhis, kõikjal mujal hakkavad silma uued seadmed.

"Keegi ei maksa meile selle eest rohkem, kui meie tootmishooned näevad väljastpoolt ilusad välja," põhjendab O'Brock, miks nad põhimõtteliselt n-ö kosmeetikaga ei tegele. "Paneme raha uutesse seadmetesse. Rasketel aegadel on meid siinjuures aidanud EAS."

Ringkäigu eel jagatakse külalistele valged kaitseprillid, mida peab kõikjal tootmishoonetes kandma. Seejärel juhatab väravavalvur meid lennujaamadest tuntud metalliotsija kaare alt läbi astuma ning soovib kena päeva. Puhtas eesti keeles.

"Muide, valvur oli viimane inimene, kes eesti keelt räägib," juhib O'Brock tähelepanu tõigale, et kõikide teiste tootmisterritooriumil kokku puutuvate töötajatega tuleb suhelda vene keeles.

Pesuehtne ameeriklane O'Brock ise räägib juba aastaid ladusas eesti keeles ja olude sunnil on ära õppinud ka vene keele. Et ta sedagi keelt valdab suhteliselt hästi, tõestab ta näiteks hiljem muldmetallide vabrikus, kui vahetab kiirelt olulist tootmisinfot koridoris kohatud vabrikudirektori Sergei Iljuštšenkoga. See mees, muide, on Eesti tuntud kergejõustiklase, kõrgushüppaja Anna Iljuštšenko isa.

Meie ringkäigu esimese sihtkoha, nioobiumi tootmisvabriku tagasihoidliku metallukse ees jääb O'Brock hetkeks kimbatusse, sest sissepääsu lubav kood on tal meelest läinud. Hädast aitab välja juhuslikult mööda sammuv töömees, kes numbrit tegemata õigetele numbritele vajutab. "Kaks aastat tagasi tegin ringkäiku koos Helsingin Sanomate ajakirjanikuga ning eksisin seitsmekorruselises muldmetallide vabrikuhoones ära," meenutab O'Brock ning lisab naerdes, et otse loomulikult pani Soome ajakirjanik selle esimese asjana oma leheloos kirja.

Nioobium on olnud üks peamine toode, mis on hoidnud Silmetit elus kõik need aastad. Nioobumit sulatatakse elektronkiirahjudes väga kõrgel temperatuuril ning vaakumis. Sinist värvi sulatusahi meenutab suurt pikksilma või teleskoopi. Iga ahju juures istub siniseid tunkesid ja sinist mütsi kandev operaator, kes pingsalt läbi optilise vaatlussilma jälgib mulksuvat ja kobrutavat metallipinda. "Kui ettekandjad ringi käiksid ja kohvi pakuksid, oleks muidugi lõbusam," viskab üks operaatoreist nalja ajakirjaniku küsimuse peale, kas töö mitte üksluine ei ole.

Sulatusprotsessi tulemusena valmivad ligi paari meetri pikkused silindrilised nioobiumikangid. O'Brock seisatab liini lõpus, kus restidel jahtumas seitse nioobiumikangi, ning teeb kiire arvutuse. Üks kang kaalub 550-600 kilo. Nioobiumi hind maailmaturul on praegu 125 dollarit. Seega üks kang maksab umbes 75 000 dollarit ehk väga korraliku auto hinna.

Molycorp Silmet toodab puhast metallilist nioobiumi kuni 30 tonni kuus ja puhast metallilist tantaali kuni kuus tonni kuus. Sillamäel toodetakse aastas kuni viiendik maailmas vajaminevast nioobiumist ja kuni kümnendik tantaalist. Haruldasi metalle nioobiumi ja tantaali sulatatakse põhimõtteliselt ühest ja samast toormest, mis ostetakse sisse Brasiiliast, ning ka metallide tootmistehnoloogia on sama.

Sestap näeme ka tantaali tootmisvabrikus samasuguseid elektronkiirahjusid nagu nioobiumivabrikus. Ühe ahju sulatuskamber on parasjagu avatud ja töömees rapsib selle kallal nii et sädemeid lendab. "Pärast iga sulatusprotsessi tuleb kamber šlakist ära puhastada," selgitab O'Brock. "Seda tehakse käsitsi kõikjal maailmas, kus haruldasi metalle sulatatakse. Mul oli näiteks tohutult hea meel näha, et ka Jaapani metallurgiatehases käib puhastustöö käsitsi."

Järgnevalt tutvustab O'Brock külalistele uusi laboreid – tänavu renoveeritud arenduslaborit ja kolmekorruselist kesklaborihoonet, mille pidulik lindilõikamine on 12. detsembril.

O'Brocki kinnitusel on nüüdisaegsed ja tipptasemel sisustatud laborid oluliseks sammuks uute toodete turuletoomiseks.

"Praegu me toodame puhtaid baaselemente, aga keegi lõpptarbijatest ei kasuta puhtaid muldmetalle, nad kasutavad erinevaid metalliühendeid," seletab O'Brock. "Tulevikus hakkame lõpptarbijatele müüma neid ühendeid, mida nad meilt konkreetselt tellivad." Ringkäik lõpeb muldmetallide vabrikus.

Tagasiteel värava juurde satub meile vastu jalutama helepruun kass. Kiisu ei tee võhivõõraid külalisi märkama, küll aga hõõrutab ennast O'Brocki jala vastu. Väravahoones marsime kõigepealt metallidetektori alt läbi ja tagastame kaitseprillid. Vahepeal on väravavalvur vahetunud – uus mees vastab meie eestikeelsele hüvastijätule püüdlikult good-bye!

• NSV Liidu siseministeeriumi alluvuses olnud Kombinaat nr. 7 käivitus Sillamäel 1940ndate aastate lõpus. Tegu oli rangelt salastatud ettevõttega, kus rikastati uraani.

• Sillamäel toodetud uraan moodustas üle 25 protsendi Nõukogude Liidu tollasest uraanitoodangust. Uraani rikastamine, mis tõi omal ajal Moskvale sisse aastas 300 miljonit USA dollarit, lõpetati Sillamäel 1989. aastal.

• Tippajal töötas ettevõttes 5500 inimest, erastamise ajal 1997. aastal umbes 1600 inimest ja praegu 600 inimest.

• 4.05.1992 – registreeriti RAS Silmet.

• 14.01.1997 – Magnum Grupiga seotud AS Ephag ja erastamisagentuur sõlmisid lepingu, millega Ephag ostis 26 miljoni krooni eest 65 protsenti RASi Silmet aktsiatest. Ephagi omanikud olid Magnum Grupp, väliseesti ärimees Thomas Waldin ja ASi RET Arengugrupp üks omanikest Mehis Pilv.

• Kohe pärast erastamist hakkasid levima kuuldused, et Thomas Waldini taga on tegelikult tollane peaminister Tiit Vähi. 1998. aasta augusti alguses teatas Vähi, et on alates sama aasta märtsist Silmeti aktsionär investeerimisfirma Valga Group kaudu.

• 20.09.1999 – Ida-Viru maakohus mõistis ASi Silmet endise peadirektori Priit Saksingu süüdi ametiseisundi kuritarvitamises ning karistas teda kolmeaastase tingimisi vabadusekaotusega. Viru ringkonnakohus ei muutnud 17.12.1999 maakohtu otsust ja riigikohus ei andnud 23.02.2000 Saksingu kassatsioonikaebusele menetlusluba. Süüdistuse kohaselt riisus Saksing päev pärast peadirektori kohalt vabastamist Silmetist ligi 1,8 miljonit krooni.

• 3.11.1999 – Tiit Vähi suurosalusega AS Silmet Grupp ja selle viis tütarfirmat said vastasutatud Sillamäe vabatsooni majandustegevuse load.

• 23.08.2002 – Sai teatavaks, et Austria metallitööstus Treibacher Industrie AG ostis 25 protsendi suuruse osaluse Silmetis. Hiljem kahanes austerlaste osalus 10%-le.

• 14.10.2005 – Silmeti ja mere vahel alustas tööd Tiit Vähi osalusega Sillamäe sadam.

• 30.12.2005 – Tiit Vähi müüs Silmeti kontrollpaki ehk 50 protsenti pluss üks aktsia Šveitsi valdusfirmale Zimal SA, mis kontrollis Venemaa firma Mineral Group Revda kaudu lopariidikaevandust Koola poolsaarel ja Solikamski magneesiumitehast.

• 16.12.2010 – Silmet Grupp ostis Zima SAlt varem müüdud osaluse tagasi.

• 1.04.2011 – New Yorgi börsil noteeritud USA firma Molycorp ostis Silmet Grupilt 80% ja Treibacher Industrielt 10% Silmeti aktsiatest.

• 15.04.2011 – ASi Silmet uueks ärinimeks sai AS Molycorp Silmet.

• 24.10.2011 – Molycorp Inc omandas Silmet Grupilt viimased 10% Silmeti aktsiatest.

Vladimir Antonov (juuni 1992 – juuni 1994)Walter-August Terav (juuni 1994 – september 1995)Enn Rohula (september 1995 – oktoober 1995)Priit Saksing (oktoober 1995 – aprill 1997)Aleksander Krupin (aprill 1997 – september 1997)Mart Kutsar (september 1997 – märts 1998)Jüri Soone (märts 1998 – jaanuar 1999)Tiit Vähi (jaanuar 1999 – jaanuar 2005)Tõnu Vetik (jaanuar 2005 – detsember 2007)David O'Brock (alates detsember 2007)

• Tehases ASis Molycorp Silmet on kolm tootmisüksust: haruldaste muldmetallide vabrik, haruldaste metallide vabrik ja metallurgiavabrik.

• Haruldastest metallidest toodetakse nioobiumit (Nb) ja tantaali.

• Muldmetallidest toodetakse kõige enam tseeriumit (Ce) ja lantaani (La), veidi vähem praseodüümi (Pr) ja neodüümi (Nd), vähesel määral samaariumit (Sm), euroopiumit (Eu), gadoliiniumit (Gd), terbiumit (Tb) ja düsproosiumit (Dy).

• Aastas toodetakse nioobiumit ja tantaali kokku 700 tonni ning erinevaid muldmetalle kokku 3000 tonni.

• Sillamäel toodetakse aastas kuni viiendik kogu maailmas vajaminevast nioobiumist ja kümnendik tantaalist.

• Haruldaste muldmetallide maailmaturust on 98% Hiina metallurgiatehaste käes ning ülejäänud 2% on Silmeti käes.

• Suurem osa nioobiumi ja tantaali toorainest saadakse Brasiiliast. Muldmetallide tooraine tuleb Venemaalt ja Molycorpi enda kaevandustest USAs.

• Nioobiumit ja tantaali kasutakse auto- ja lennukitööstuses, mobiilide tootmisel, elektroonikatööstuses, kõrghoonete metallkonstruktsioonides, meditsiiniseadmetes jm.

• Tseeriumoksiide kasutatakse näiteks autode katalüsaatorites, autoklaaside tootmisel UV-blokaatorina.

• Neodüümi kasutatakse püsimagnetite sulamites, püsimagnetid leiavad kasutamist tuulegeneraatorites, olmeelektroonikas, mobiiltelefonides jm.

• Lantaanoksiide kasutatakse näiteks katalüsaatoritena naftatööstuses ja paljudes orgaanilise keemia tööstusharudes.

• Praseodüüm leiab kasutamist magnetite ja värvainete tootmisel.

• sündinud 8.04.1970 Ohios, USAs

• esimest korda sattus Eestisse 1994. aastal, paikselt kolis Eestisse 1998. aastal.

• töötanud ASi Kohtla-Järve Soojus nõunikuna (1998–99), ASi Silmet kommertsdirektori asetäitjana (1999–2001), ASi Viru Keemia Grupp juhatuse liikmena (2001–07).

• alates detsembrist 2007 ASi Silmet juhatuse esimees, alates tänavu augustist ka Molycorpi korporatsiooni muldmetalli oksiidide ja kemikaalide müügidirektor

• valdab inglise, eesti, vene ja hispaania keelt

• abielus, üks tütar ja poeg; pere elab Rakveres.

• Eestis registreeris lihtsuse pärast nime O'Brock-Kaljuvee; teine nimi pärineb abikaasalt, kelleks on riigikogu liikme Lembit Kaljuvee tütar Triin.

Allikas: Äripäev, AS Molycorp Silmet