Mihkel Oviir reformierakondlastest tehtud filmidest: see ei näi aus

15 riigikogu liiget pöördusid 7. novembril riigikontrolöri poole arupärimisega, mis puudutab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (ehk MISA) toetust ASi Inforing saatesarjale "Tuntud ja tundmatu Eestimaa". Arupärijad esitasid neli küsimust raha kasutamise otstarbekuse kohta. Järgnevad Oviiri vastused küsimustele täna riigikogus:

Kuidas hindate Reformierakonna juhtpoliitikuid tutvustavate filmide tootmiseks kasutatud maksumaksja raha kasutamise sihipärasust? Kui efektiivselt toetavad nimetatud filmid lõimumiskavas sätestatud integratsioonieesmärkide saavutamist?

Kõigepealt tuletan meelde, et projekt lõpeb järgmise aasta jaanuaris ja alles seejärel on võimalik anda sellele lõplik hinnang. Täna saame rääkida üksnes sellest, mis meile praegu teada on.

Raha kasutamise sihipärasusele hinnangu andmisel tuleks eristada kahte poolt. Esmalt raha kasutamine vastavalt etteantud reeglitele ja lepingutele. Teiseks projekti eesmärkide saavutamine.

Kõigepealt raha kasutamise reeglipärasusest. Riigikontroll on tutvunud projekti rahastamise lepingu ja vahearuandega ning leidnud mõned raha kasutamise tingimuste rikkumised, millega MISA loodetavasti tegeleb.

Näiteks on projektis kasutatud alltöövõtjatena äriühinguid, kes on seotud projekti partneritega, ja seesugune kulu on projektikonkursi tingimuste järgi abikõlbmatu.

Konkursitingimuste järgi oleks saated pidanud olema eetris prime timeil (see tähendab kell 18–23). Tegelikult võib tele-eetris näha neid filme kanalil 3+ pühapäeva hommikuti kell 8, mõnikord ka 7.30. Kindlasti ei ole see prime time. Ja see ei ole reeglitega kooskõlas.

Emori teleauditooriumi mõõdikuuringu järgi oli näiteks tänavu novembris pühapäeviti ajavahemikus 8 kuni 8.30 kanalil 3+ keskmiselt 2000 vaatajat minutis. Novembris 2012 oli aga prime time'i vahemikus kanalil keskmiselt 10 000 vaatajat minutis. Seega võib ütelda, et võrreldes keskmiselt prime timeiga on pühapäeva hommikul viis korda vähem vaatajaid.

Siit jõuame raha kasutamise tulemuslikkuse probleemi juurde.

Üldjoontes toetab ju projekt konkreetse konkursi üldisi eesmärke, milleks on kodanikuaktiivsuse ja lõimumisprotsessi käsitlemine ja tutvustamine meedias. Ja raha saaja on lubatud 18 filmi praeguseks valmis teinud.

Samas julgen sügavalt kahelda, kui palju tegelikult see 77 289 eurot ja 15 senti lõimumisele kaasa aitab.

Esiteks ei ole filmide näitamine kanalil, mida viimastel andmetel vaatab 2,4% elanikkonnast, pühapäeva hommikul kell 8 tõenäoliselt kuigi mõjus. Kui riigikogu liikmed poleks seda teemat tõstatanud, poleks need filmid ehk üldse mingit kõlapinda leidnud.

Teiseks ei ole minu hinnangul mitmed projekti oodatavate tulemustena kirjeldatud väljundid kas otseselt seotud lõimumisega (näiteks Jõhvi Kontserdimaja ja Inforingi kodulehe külastatavuse kasv) või pole võimalik hinnata põhjuslikku seost selle projekti ja tulemuse vahel (näiteks sarjas tutvustatud Eesti toodete müügi kasv ja Eesti kodakondsuse taotlejate arvu suurenemine).

Küll aga on need filmid ja kogu tekitatud kära veelgi süvendanud lõimumisteema politiseeritust.

Ja just valdkonna politiseeritus on muide Eesti lõimumiskava 2011. aasta rakendusplaani täitmise aruande järgi üheks suurimaks takistuseks lõimumist toetavas protsessis.

Kas riigi rahaliste vahendite jagamisel on lubatud eelistada ühte erakonda või selle liikmeid?

Riigi raha jagamisel ei ole lubatud eelistada ühte erakonda või selle liikmeid.

Nimetatud lühifilmide näol on sisuliselt tegemist Reformierakonna poliitikute reklaamimisega. Kas nimetatud filmide tootmine ja avalik näitamine on Teie hinnangul juriidilise isiku poolt "erakonna liikmetele loovutatav rahaliselt hinnatav hüve, sealhulgas teenus", mis ei ole kättesaadav teisele isikule erakonnaseaduse § 123 lõike 2 punkti 3 tähenduses?

Erakonnaseaduse nimetatud punkt käsitleb keelatud annetusi. Hinnangu sellele, kas üks või teine konkreetne annetus on vastuolus seadusega, annab järelevalveorgan, kelleks on erakondade rahastamise järelevalve komisjon. Riigikontroll küsis konkreetse juhtumi kohta erakondade rahastamise järelevalve komisjoni seisukohta.

Komisjon vastas, et kuna MISA-le võisid taotlusi esitada kõik asjast huvitatud isikud, siis ei saa erakonnaseaduse tähenduses käsitada nimetatud teenuse saamist hüvena, mis pole kättesaadav teistele isikutele.

Küll aga arvas komisjon, et seda probleemi tuleb käsitleda pigem raha efektiivse kasutamise kontekstis.

Juhin veel tähelepanu, et erakonnaseaduse seletuskirja kohaselt tuleks iga annetuse puhul hinnata, kas erakond on saanud mõõdetavat hüve. Samas ei ole siiani selgelt välja toodud, mis võiks olla see mõõdetav hüve.

Reformierakonna reitingule ei ole need filmid ilmselgelt kasu toonud. Samuti ei usu ma, et eesolevatel valimistel otsustatakse just tänu nendele filmidele Reformierakonna poolt hääletada. Kui filmides osalenud poliitikud oleks saanud tasu, mis algselt oli projektis isegi planeeritud, siis võiks ehk rääkida mõõdetavast hüvest. ASi Inforing selgituste järgi loobusid filmides osalenud planeeritud tasust ning see muudatus vormistati korrektselt ka projekti eelarves.

Kas Riigikontroll peab normaalseks olukorda, kus riigi poolt asutatud sihtasutuse nõukogu esimees ja juhatuse esimees kuuluvad mõlemad samasse erakonda? Kas selline juhtimise struktuur pigem soodustab või pärsib demokraatlikule õigusriigile kohast erapooletut ja läbipaistvat haldust?

Erakonda kuulumine on demokraatlikus riigis täiesti lubatud. Riigi asutatud sihtasutuse juhtide tegevuse hindamisel ei peaks kõige olulisem küsimus olema nende erakondlik kuuluvus, vaid see, kuidas nad oma ülesandeid täidavad. Keelatud pole mitte erakonda kuulumine, vaid ametiülesannete täitmisel selle tõttu kellegi soosimine.

Kahetsusväärsel kombel on MISA sellise juhtimisstruktuuriga muutnud ennast ise kergelt rünnatavaks. Ma nõustun Jürgen Ligiga, kes ütles, et see asi "näeb näru välja".

Demokraatlikus ühiskonnas ei pea rahajagamine mitte ainult olema aus, vaid ka näima aus. See juhtum just nimelt ei näi aus. Mind panevad muretsema eelkõige kolm fakti:

Esiteks. Olen nõus, et kui 18st filmist kaheksa puudutas reformierakondlasi ja ülejäänud parteituid, siis ei näe see asi hea välja.

Teiseks. Esitatud projektide sisulise hindamise komisjonis oli viis liiget, neist kaks Reformierakonna liikmed.

Kui need kaks liiget ei oleks andnud ASi Inforing taotlusele väga kõrgeid hindeid, poleks see projekt toetust saanud. Ülejäänud komisjoni liikmete hinnete alusel oleks toetust saanud teised projektid.

Kolmandaks. Needsamad reformierakondlastest hindamiskomisjoni liikmed kirjutasid ühe teise projektitaotluse hindamislehele, tsiteerin: "Lauri Vahtre antud juhul ei ole eriti sobilik kuju, kuna on otse seotud poliitikaga" ja "Teema on politiseeritud".

Samas Inforingi taotluses kirjas olnud plaan tutvustada filmides muu hulgas ka poliitikuid, kuigi neid taotluses nimepidi polnud nimetatud, küsimusi ei tekitanud.

Usun, et MISA-l on siin palju õppida. Alustada võiks kasvõi näiteks sellest, et konkursitingimustes välja toodud nõue maksimaalselt vältida võimalikku huvide konflikti tuleks selgelt sisse kirjutada ka hindamiskriteeriumitesse.

MISA juhtum viitab minu arvates ka laiemale probleemile, mis on üleval olnud aastaid ja aastaid ning mis puudutab kõiki riigi ja omavalitsuste äriühingute, sihtasutuste jne nõukogusid ja nende mehitamist poliitikutega.

Teiste sõnadega – kas asjaolu, et poliitikud istuvad neis nõukogudes, muudab seal tehtavad otsused avalikkuse jaoks ausamaks ja erapooletumaks, või on mõju hoopis vastupidine? Kas poliitiku osalus nõukogus muudab selle nõukogu otsused kompetentsemaks?

Ja ma rõhutan, küsimus ei ole ainult selles, kas need poliitikud üht või teist otsust ka tegelikkuses enda erakonna ja selle majandussõprade huvides kallutavad.

Küsimus on selles, et isegi siis, kui tegelikkuses mingit kallutamist pole, võib see siiski sellena paista.

Ehk taas – asi mitte ainult peab olema aus, vaid ka näima aus. Ma arvan, et tegelikkuses peaks ju olema kõikvõimalike nõukogude depolitiseerimine ka poliitikute endi huvides, sest sel kombel ei saa poliitikutele nõukogudes tehtavate otsuste puhul enam heita erapoolikuse kahtluse varju, mis võib olla ka poliitiku suhtes ebaõiglane.

Tulles tagasi konkreetse arupärimise fookuse juurde – kokkuvõttes olen veendunud, et sellest juhtumist ei võida ei Reformierakond, MISA ega Eesti lõimumispoliitika.

Lisan siia juurde ka oma ühe väga isikliku arvamuse – kõik need inimesed, kes filmides osalesid, väärivad kindlasti palju paremaid filme ja suuremat tunnustust.

TAUST

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed finantseeritud 18 portreefilmi hulgas on kaheksa reformierakondlastest tehtud filmi. Samas pole filmides ühtegi mõne teise erakonna esindajat.

Eesti inimesi tutvustavate filmide reformierakondlastest peaosalised on riigikogu liikmed Mati Raidma, Jüri Jaanson ja Andrei Korobeinik, keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus, Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland, PÖFFi juht Tiina Lokk (nüüd riigikogu liige), Setomaa Valdade Liidu juhatuse esimees Margus Timmo ja iluvõimleja Janika Mölder.

Lisaks tehti portreelood Sillamäe muuseumi juhatajast Aleksandr Popolitovist, ajakirjandusfotograafia õppejõust Jüri Vendelinist, Ida-Viru ettevõtjast Sulev Reelost, filmirežissöör Peeter Simmist, Eesti Kontserdi direktorist Jüri Leitenist, näitlejast ja tantsijast Aleksandr Ivaskevitšist, folkmuusik Ruslan Trotšinskist, näitlejast ja Rakvere teatri kunstilisest juhist Üllar Saaremäest, skulptor Aivar Simsonist ning moedisainer Oksana Tanditist.

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) tegutseb Eesti riigi ja Euroopa raha toel, selle juht on Tatjana Muravjova ja nõukogu esimees Laine Randjärv, mõlemad kuuluvad Reformierakonda.