• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Raport lubaks Eesti teedele raskemad veokid

    Riigikogu keskkonnakomisjon soovitab raskeveokite lubatava täismassi suurendamist, et vähendada vedude hulka ja heitgaase.

    Praegu moodustab lubatud koorma mass laaditud veoki täismassist poole. Keskkonnakomisjoni hinnangul annaks täismassi suurendamine võimaluse oluliselt vähendada vedude hulka ja sellega seoses ka liiklusohtu teedel, samuti õhku paisatud heitgaaside kogust.
    Eestis kasutatakse metsaveoks peamiselt kuue- ja seitsmeteljelisi paarisratastega autosid, millele on täna lubatud täismass 44 tonni. Sellistel veokitel on rataste toetuspindade vahed väga suured ja kui tõsta täismass 60 tonni peale, oleks endiselt ratta toetuspind metsaveokite kasuks, võrreldes rahvusvaheliste vedudega, sedastab raport.
    Nüüd tegid arutelus osalenud liidud, RMK ja energiatootjad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku muuta ministri määrust, et täismass oleks kuueteljelistel 52 ja seitsmeteljelistel 60 tonni.
    Metsa- ja puidutööstuse liidu juht Ott Otsmann rõhutas komisjoni arutelul ka, et täismassipiirangut on vaja tõsta konkurentsivõime tugevdamiseks, kuna on valida, kas kokku toimub 300 000 või 500 000 vedu.
    Eile avaldatud raport toob näite, et kui vedude arvu vähenda aastas viielt tuhandelt kolmele tuhandele, võimaldaks see metsakasvatajatel saada suuremat tulu ja seda saab omakorda investeerida metsa senisest mahukamasse taastamisse.
    Samuti annab raporti hinnangul veofirmadele majanduslikult otstarbekam kulude-tulude vahekord võimaluse investeerida kaasaegsematesse masinatesse.
    Maanteeamet on omalt poolt tellinud uuringud, millistel teedel saaks täismassipiirangut tõsta. Põhimaanteedel on see üldiselt võimalik, kuid on üksikud sillad, mis vajaksid rekonstrueerimist. Ameti hinnangul suureneksid massipiirangu tõstmisega kulutused taristu korrashoiule ja remonti.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Triinu Järviste: kas Eesti haiglaid tohib piiramatult rahastada?
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
USA peamised indeksid punased
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: kaua tants kinnisvaraturul ja pinged tööturul veel kestavad?
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Andmekaitsele läbi sõrmede vaatamine maksab miljoneid
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.