KredEx Krediidikindlustuse ja koostööpartnerite poolt Tallinnas ja Tartus korraldatud ärihommikuil tõdeti, et igal aastal ligi 350 miljardi euro ulatuses tasumata arved Euroopa, sh Eesti firmadele on tõsiseks krediidiriskiks.
Euroopa maksekäitumise uuringu värskeid tulemusi tutvustanud krediidikorraldusfirma Instrum Justitia juhataja Ivar Tammemäe sõnul on Eesti ettevõtete ja eraisikute maksekäitumine püsinud viimastel aastatel suhteliselt muutumatuna, kuid hakanud tänavu siiski tasapisi paranema.
"Meie ettevõtted viivitavad arvete tasumisega keskmiselt kaks nädalat, avaliku sektori asutused kümme ja eraisikutest tarbijad seitse päeva. Eesti firmad hilinevad praegu arvete maksmisega päeva võrra vähem kui aasta eest," lausus ta.
Tammemäe sõnul on alati heaks soovituseks rakendada ettevõttes kindlat krediidipoliitikat ning vähemalt paar korda aastas korrigeerida seda vastavalt muutustele klientide maksekäitumises.
"Au sisse tuleb tõsta ka viivise nõudmine tasumata arvetelt. Lepinguline viivis peaks olema mõistliku suurusega ning soovitavalt veidi kõrgem kui kommertspankade pakutav lühiajalise laenu intress. Ebamõistlikult suured viivised tekitavad suletud ringi, kus ühelt poolt ei julgeta neid nõuda ja teisalt teab võlgnik, et ka kohtupraktika ei toeta nende väljamõistmist," soovitas Tammemäe.
Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets vandeadvokaadi Klen Lausi sõnul toovad Eesti seadusandlusse sisse viidud Euroopa Liidu hilinenud maksete direktiivi põhimõtted mitmeid olulisi muudatusi kogu Euroopa ärikeskkonda.
"Ettevõtjatel tasub hoolikalt tutvuda tänavu aprillist jõustunud võlaõigusseaduse muudatustega, mille kohaselt näiteks ei või lepingulistes vaidlustes reeglina tugineda pikematele kui 60 päevastele maksetähtaegadele. Riigiasutused peavad maksma kaupade ja teenuste eest reeglina 30 päeva jooksul. Kui Eestis ei ole ühekuise maksetähtaja järgimine avalikus sektoris probleemiks, siis Lõuna-Euroopa riikide avaliku sektori asutustel võib kuluda kuni 150 päeva arve tasumiseks," rääkis Laus.