- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 225−0,59%39 576,13
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 225−0,59%39 576,13
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
KredEx: pigem jätab arve tasumata pikaajaline, mitte uus partner
"Ettevõtted kaotavad valvsuse ning partnerit täielikult usaldades teevad tema suhtes taustakontrolli harva või on sellest sootuks loobunud," selgitas ta.
Paljudel Eesti eksportivatel firmadel sõltub äritegevus Rukholmi kinnitusel väiksest arvust, kuid rahaliselt suuremahulistest tehingutest. "Nii võib olla laekumata arvel arvestatav mõju ettevõtte jätkusuutlikkusele. Kui partneri pankrotti ette näha on võimatu, siis ettevõtte tegevuse kaitsmine selle vastu on võimalik ja kulu planeeritav," märkis ta ettevõtte pressiteate vahendusel.
"Krediidikindlustus aitab maandada riske, mis tekivad lepingupartneri pankrotist, pikaajalisest maksejõuetusest või poliitilisest riskist. Juhul, kui selline olukord peaks tekkima, tasub KredEx Krediidikindlustus üldjuhul 85-90% kahjust," ütles Rukholm.
KredEx Krediidikindlustuse ja koostööpartnerite poolt Tallinnas ja Tartus korraldatud ärihommikuil tõdeti, et igal aastal ligi 350 miljardi euro ulatuses tasumata arved Euroopa, sh Eesti firmadele on tõsiseks krediidiriskiks.
Euroopa maksekäitumise uuringu värskeid tulemusi tutvustanud krediidikorraldusfirma Instrum Justitia juhataja Ivar Tammemäe sõnul on Eesti ettevõtete ja eraisikute maksekäitumine püsinud viimastel aastatel suhteliselt muutumatuna, kuid hakanud tänavu siiski tasapisi paranema.
"Meie ettevõtted viivitavad arvete tasumisega keskmiselt kaks nädalat, avaliku sektori asutused kümme ja eraisikutest tarbijad seitse päeva. Eesti firmad hilinevad praegu arvete maksmisega päeva võrra vähem kui aasta eest," lausus ta.
Tammemäe sõnul on alati heaks soovituseks rakendada ettevõttes kindlat krediidipoliitikat ning vähemalt paar korda aastas korrigeerida seda vastavalt muutustele klientide maksekäitumises.
"Au sisse tuleb tõsta ka viivise nõudmine tasumata arvetelt. Lepinguline viivis peaks olema mõistliku suurusega ning soovitavalt veidi kõrgem kui kommertspankade pakutav lühiajalise laenu intress. Ebamõistlikult suured viivised tekitavad suletud ringi, kus ühelt poolt ei julgeta neid nõuda ja teisalt teab võlgnik, et ka kohtupraktika ei toeta nende väljamõistmist," soovitas Tammemäe.
Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets vandeadvokaadi Klen Lausi sõnul toovad Eesti seadusandlusse sisse viidud Euroopa Liidu hilinenud maksete direktiivi põhimõtted mitmeid olulisi muudatusi kogu Euroopa ärikeskkonda.
"Ettevõtjatel tasub hoolikalt tutvuda tänavu aprillist jõustunud võlaõigusseaduse muudatustega, mille kohaselt näiteks ei või lepingulistes vaidlustes reeglina tugineda pikematele kui 60 päevastele maksetähtaegadele. Riigiasutused peavad maksma kaupade ja teenuste eest reeglina 30 päeva jooksul. Kui Eestis ei ole ühekuise maksetähtaja järgimine avalikus sektoris probleemiks, siis Lõuna-Euroopa riikide avaliku sektori asutustel võib kuluda kuni 150 päeva arve tasumiseks," rääkis Laus.
Enimloetud
2
3
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele