Töötleva tööstuse hinnad väikeses kasvus

Statistikaameti andmetel kerkisid töötleva tööstuse tootjahinnad septembris augustiga võrreldes keskmiselt 0,9 protsenti, aastataguse ajaga võrreldes olid hinnad 1,6 protsenti kõrgemad. Euroopa Liidus tervikuna on hinnad püsinud eelmise aasta tasemel.

Pidevalt hinnatõusu vedanud toiduainetööstuses on hinnasurved aasta keskpaigast saati alanenud. Aastane hinnatõus ulatus septembris 3,1 protsendini, mis on viimase kolme aasta madalaim näitaja. Eelmise kuuga võrreldes langesid hinnad mitmetes toiduainetööstuse allharudes, nagu näiteks lihatoodete tootmine, kala töötlemine, pagaritoodete tootmine. Piimatoodete tootmine on siiski jätkuvalt kallinenud, aastaga tõusid hinnad keskmiselt 4,5 protsenti. Toiduainetööstuse hinnamuutused on üldiselt seotud tooraine maksumusega, kuid need mõjud ei kandu alati üks-üheselt tootjahindadesse, olulist rolli mängib ka nõudlus nii Eestis kui ka välisturgudel.

Jookide tootmises toimus aasta alguses suurem hinnatõus, septembris oli aastane hinnakasv 7,7 protsenti. Kiirem hinnatõus iseloomustas veel puidutööstust (3,9%), teistes tööstusharudes on hinnad püsinud stabiilsematena.

Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud ettevõtjad ei oota lähikuudeks müügihindades olulisi muutusi. Üle 80% vastanute hinnangul jäävad hinnad samaks, hinnatõusu prognoosinuid oli vaid veidi rohkem kui langust eeldanud ettevõtjaid.

Septembris jätkus ekspordi- ja impordihindade langustrend aastases võrdluses, hinnad olid eelmise aasta samast kuust vastavalt 1,7 ja 2,4 protsenti madalamad. Ekspordihindu on hoidnud languses endiselt nõrk välisnõudlus. Impordihindade kahanemise taga on enim aastatagusest madalamad naftasaaduste hinnad, mida mõjutab eelkõige dollari kursi nõrgenemine euro suhtes. Samas ekspordihinnad püsisid selle aasta augustikuu tasemel ning impordihinnad olid kuises võrdluses 0,5 protsendilise kasvuga. Viimase muutuse taga olid samuti eelkõige naftasaadused.

Nii ekspordi- kui ka impordihinnaindeksi kujunemisel on suurima kaaluga naftasaadused, mille hinnad on aastaga kukkunud vastavalt 13,5 ja 9,4 protsenti. Teise suurema kaaluga elektroonikatoodete ekspordihinnad jäid esimest kuud aastatagusele tasemele, samas nende impordihinnad jätkasid veel langustrendil. Suurim aastane tõus oli endiselt põllumajandussaaduste ekspordihindadel (+5,7%), ent kasvutempo on viimastel kuudel aeglustunud. Nende impordihinnad olid küll veel eelmise aasta augustist madalamad, kuid sesoonsusest tingituna näitasid kuuga 7,8 protsendilist tõusu.

Autor: 1321-aripaev