Pea kõik eestlased on varustatud pangakontodega, kuid ligi pooled krediitkaardid seisavad passiivsetena, selgus täna avalikustatud Emori uuringust eestlaste maksekäitumisest.
Eestlaste taskutes on 400 000 krediitkaarti, kuid aktiivses kasutuses on neist vaid 60%, ülejäänud seisavad rahakottides, nende krediidifunktsioone ei kasutata. Jõudsat populaarsust on kogumas hoopis krediidivõimalusega deebetkaardid, tutvustas Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Mihkel Nõmmela värskeid uuringutulemusi.
Krediitkaartide kõrgaeg Eestis jäi aastatesse 2008-2009, mil nende hulk ületas 400 000 piiri, täna on see arv langustendentsis. Eelmisest aastast pakub krediitkaardile aga jõudsat konkurentsi krediidivõimalusega deebetkaart, mille arv on ületamas krediitkaartide oma. Viimane võimaldab ostelda veebipoodides ning broneerida hotelle, omades krediitkaardi numbrit ja turvakoodi.
Eesti alates 15-aastasest elanikkonnast omab pangakontot 96 protsenti ning sellega on Eesti Euoopas 10. ja maailmas 13. ning kohal. Esikolmikus troonivad Taani, Soome ja Uus-Meremaa. Deebetkaart on 92 protsendil Eesti elanikest ning sellega on Eesti Hollandi, Rootsi ja Uus-Meremaa järel maailmas neljandal kohal.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eestis teostatud maksetehingutest on algatatud internetis 99,5 protsenti. Nõmmela sõnul on see maksimaalne võimalik osakaal, sest pool protsenti moodustavad need ostud, mis ületavad internetipanga limiite, näiteks maja ostmine ja nende tarvis tuleb ka edaspidi panka külastada.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!