- OMX Baltic−0,19%321,24
- OMX Riga0,84%987,12
- OMX Tallinn−0,28%2 264,45
- OMX Vilnius0,03%1 502,16
- S&P 5000,7%7 676,77
- DOW 300,28%52 361,58
- Nasdaq 0,82%26 169,38
- FTSE 1000,72%10 767,33
- Nikkei 225−0,8%62 189,65
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%90,28
- OMX Baltic−0,19%321,24
- OMX Riga0,84%987,12
- OMX Tallinn−0,28%2 264,45
- OMX Vilnius0,03%1 502,16
- S&P 5000,7%7 676,77
- DOW 300,28%52 361,58
- Nasdaq 0,82%26 169,38
- FTSE 1000,72%10 767,33
- Nikkei 225−0,8%62 189,65
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%90,28
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
WTO: 18 aasta esimene suurem kaubanduslepe
Sellega näitas organisatsioon, et 12 aastat tulemusteta väldanud kõneluste järel on globaalsed kaubanduskokkulepped siiski võimalikud. Teiste seas kiitsid nädalavahetusel lepet Soome ettevõtjad, lootes sellest ergutust Soome kängus ekspordile.
Samas pole saladus, et Balilt koju naastes jätkavad valitsusjuhid ikkagi läbirääkimisi regionaalsete kaubanduskokkulepete üle, mida on saanud järjest rohkem, kuna 2001. aastal Kataris Dohas käivitatud WTO kõnelused pole kusagile välja jõudnud. Taoline regionaalne kokkulepe on ka USA ja ELi vahel läbirääkimisel olev vabakaubandusleping.
Balile tuldi teadmisega, et kui lepet ei sünni, võib see olla surmahoop WTO-le. Ehk kesksele alustalale Teise maailmasõja järel loodud süsteemis, mille peamine eesmärk on vältida 1930nendate aastate laadis kaubandussõdade ja protektsionismi kordumist. Eesmärk on tõmmata tollimüüre madalamaks ning olla vahemeheks liikmesriikide kaubandustülides, selle asemel, et riigid üksteist vastastikku sanktsioonidega karistama hakkaks.
Balil sõlmitud leping oli esimene globaalne kokkulepe WTO loomisest 1995. aastal. See oli lahjendatud leping, kaugel eesmärkidest, mis pandi paika 2001. a Dohas, Kataris, pärast 11. septembri terrorirünnakuid USAs. Toona oli peamine eesmärk näidata, et terroristid ei suuda hävitada maailma riikide koostöösoovi ja valmisolekut oma piirid lahti hoida. Globaalset kaubandussüsteemi lubati reformida, et see paremini ka arenevate riikide huve kaitseks.
Peamine eesmärk oli langetada mitmetes arenenud riikides põllumajandussaadustele kehtivaid kõrgeid imporditolle, et parandada vaesemate riikide elanikel võimalusi oma põllumajandustoodete ekspordiks. Omapoolse sammuna pidid need riigid avama oma turud arenenud riikide kaupadele ja toodetele. Üsna pea tekkisid aga teravad vastuseisud ning hulk teemasid võeti päevakorrast maha.
Hoidmaks ära järjekordset alandavat lüüasaamist, koondati Bali leppesse teemad, kus kokkulepe oli võimalik. Eelkõige bürokraatlike tolliprotseduuride lihtsustamine, mis peaks kiirendama kaupade liikumist üle riigipiiride, kus suuri erimeelsusi polnud, kirjeldas agentuuri Bloomberg vahendusel asjade käiku Washingtoni Brookingsi Instituudi globaalse majanduse ja arenguprogrammi teadur Paul Blustein.
Seegi kokkulepe oli noateral, kuna USA ja India vaidlesid viimase hetkeni kuidas painutada ühiste reeglite alla ka toidukaupade subsideerimine arengumaade vaeste toitmiseks, samas kui maailmaturule jõudes moonutavad need kaubad turu hindu.
Et lepe siiski sündis, oli kõigile suureks kergenduseks.
"Esimest korda oma ajaloos on WTO tõesti tulemuse andnud," ütles WTO peadirektor Roberto Azevedo. "Me oleme sõna maailm Maailma Kaubandusorganisatsiooni tagasi toonud."
"Täna päästsime WTO," ütles Euroopa Komisjoni Kaubandusvolinik Karel De Gucht.
Washingtonis asuva Rahvusvahelise Majanduse Petersoni Instituudi hinnangul lisab see kokkuleppe maailmamajandusse ümmarguselt triljon USA dollarit ning aitab luua 21 miljonit uut töökohta, neist 18 miljonit arenevates riikides.
Hetkel kuum
Lahja kokkulepe on parem kui lihav riid.
"See on omas valdkonnas tähelepanuväärne saavutus. Kui kokkulepped ellu viiakse, vähendab see kaubandustõkkeid ja muudab tollimenetluse efektiivsemaks," kommenteeris Soome tööandjate keskliidu EK ekspert Simo Karetie nädalavahetusel Helsingin Sanomatele. Nii EK kui Soome rahvusvaheline kaubanduskoda usuvad, et Balil sündinud kokkulepe aitab elavdada Soome eksporti. Eriti aitab see just väiksemaid ettevõtteid, kel on vähem vahendeid rahvusvahelise kaubanduse bürokraatiaga tegelemiseks.
WTO peadirektor Roberto Azevedo lubas, et tuleval aastal pannakse kokku ajakava ka Dohas alanud kõneluste jätkamiseks. Skeptikud viitavad, et riigid jätkavad samal ajal ka kõnelustega regionaalsete vabakaubanduslepingute sõlmimiseks. Suurematest lepingutest peab USA lisaks vabakaubanduslepingule ELiga kõnelusi ka Jaapani ja veel 10 Vaikse ookeani regiooni riigiga. See riskib ülemaailmse kaubandussüsteemi ikkagi kõrvale tõrjuda.
Paul Blustein juhib tähelepanu, et WTO asutamisest on tekkinud rida uusi probleeme nagu valuutamanipulatsioonidega konkurentsieelise loomine või võitlus kliimamuutustega, kus ühed riigid selleks kulusid kannavad, teised mitte.
"Mida kauem WTO viivitab, suutmata neile pakilistele küsimustele lahendusi leida, seda tõenäolisem on, et poliitikakujundajad heidavad selle printsiibid ja vahekohtu iganenuna kõrvale," on Paul Blustein skeptiline.
Seotud lood
- ST
Eesti investorid märkisid üle kolmandiku võlakirjadest
Hetkel kuum
- ST
Võlakirju saab märkida 11. novembrini
- ST
Võlakirju saab märkida 11. novembrini
Podcastid
Kursuse maht 72 akadeemilist tundi (jaotatud 4-le päevale), millest 32 ak h on auditoorne õpe ja 40 ak h iseseisev õpe.
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele