Swed: aastat iseloomustab majandusliku kindlustunde kasv

Tööturul võib positiivsete arengutena välja tuua nii keskmise brutokuupalga kui ka reaalpalga kasvu. Neljandas kvartalis oli keskmine brutokuupalk 930 eurot, mis oli võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 8,8% kõrgem. Ka tööpuudus on jätkuvalt vähenenud, ulatudes käesoleva aasta lõpus 8%ni.

"Vaadates inflatsiooni, tööturu- ja palgastatistikat ning laenunäitajaid, võib öelda, et 2013. aastat iseloomustab kindlasti leibkondade majandusliku kindlustunde kasvamine," nentis Maripuu.

Seda kinnitab ka konjunktuuriinstituudi tarbijabaromeeter, mille andmeil arvab pea viiendik eestimaalastest, et järgmise 12 kuu jooksul on nende pere majanduslik olukord senisest parem. Elanike finantskindluse tõusu näitab ka jaemüügi hoogustumine – see suurenes käesoleva aasta oktoobris aastatagusega võrreldes 7%.

Kinnisvara tagatisel eluasemelaenude võtmine on olnud aasta jooksul tõustutrendis. Laenuaktiivsusele on positiivset mõju avaldanud eluasemelaenude alanenud intressid, mis jäid 2013. aastal keskmiselt 2,5% piiresse. Euribor on seejuures kukkunud viimaste aastate madalaimale tasemele, nimelt oli kuue kuu Euribor novembris 0,3%.

Kui mullu jaanuaris oli keskmine eluasemelaenule antud intress statistikaameti andmeil 3,42%, siis tänavu jaanuariks oli see kukkunud 2,55%-le. "See on paljude inimeste jaoks kodulaenu võtmise senisest atraktiivsemaks teinud. Samuti on intresside alanemine vähendanud juba kodulaenu võtnud perede igakuiseid laenumakseid. Näiteks 50 000eurose pangalaenu puhul võib igakuine laenumakse olla ligi paarikümne euro võrra väiksem," lausus Maripuu.

Leibkondade senisest kindlamat finantsseisu näitab ka laenude tagasimaksmise statistika, mille kohaselt on vähenenud kodumajapidamiste tähtajaks tasumata laenude osakaal. Eesti Panga andmeil oli oktoobris kodumajapidamiste tasumata laenude maht laenuportfellist 6,5 %. Sagedamini jäädakse võlgu tarbimis- ja õppelaenudega ning kõige korralikumalt tasutakse eluasemelaenu. Maripuu tõi positiivse märgina esile, et vähenenud on pikaajaliste võlgnike – laen on tasumata üle 60 päeva – arv.

Kodumajapidamiste tähtajaliste hoiuste määr on sel aastal olnud langustrendis, moodustades aasta lõpul umbkaudu 40% kõikidest hoiustest. "Leibkondade säästmiskäitumise kohta võib seega öelda, et kuigi elanikkonna säästud suurenevad, hoitakse neid enamasti sularahana või arveldusarvel. Inimesed on enam keskendunud tarbimisele ja sellele, et raha oleks igal ajal kergesti kättesaadav," ütles ta.

Maripuu lisas, et kahjuks teevad eestlased vähem pikaajalisi plaane, mis raha väärtust hoiaks või kasvataks, sealhulgas pensioniks valmistumise osas.

"Eelnevad positiivsed märgid võivad eriti aasta lõpu ostutuhinas hõlpsalt tekitada tunde, et eelarvesse mahub veel järelmakse, liisinguid, laene. Kõik sellised otsused tuleb alati hoolikalt läbi mõelda ja eelkõige tasub endalt küsida – kas olen võimeline kõiki võetud finantskohustusi kandma ka siis, kui sissetulekud peaksid vähenema," toonitas Maripuu, kui oluline on parematel aegadel rahalist kindlustunnet kasvatada.