• OMX Baltic0,33%301,02
  • OMX Riga−0,02%892,81
  • OMX Tallinn−0,13%2 066
  • OMX Vilnius0,31%1 206,23
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,19%8 805,83
  • Nikkei 225−0,56%39 587,68
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,38
  • OMX Baltic0,33%301,02
  • OMX Riga−0,02%892,81
  • OMX Tallinn−0,13%2 066
  • OMX Vilnius0,31%1 206,23
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,19%8 805,83
  • Nikkei 225−0,56%39 587,68
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,38
  • 19.12.13, 10:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Maja ehitusõiguse võib saada detailplaneeringuta

Valitsus kiitis täna heaks uue planeerimisseaduse, mis muudab detailplaneeringute koostamise lihtsamaks ja seab planeeringu kooskõlastajaile selged ajaraamid.
Koos seadusega saadeti riigikogule arutamiseks ka ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse eelnõu.
Ehituse ja planeerimise valdkond on viimasel kümmekonnal aastal oluliselt muutunud ja seda reguleerivad õigusaktid on ajale jalgu jäänud. Nii peab näiteks kehtiva õiguse kohaselt eramurajoonis uue elamu ehitamiseks koostama detailplaneeringu, mis enamikel juhtudel pole vajalik ja on ebaotstarbekas raha kulutamine, teatas justiitsministeerium.
Minister Hanno Pevkur hinnangul on mõistlik, kui olemasolevate majade vahele saab üksikelamu ehitada ka detailplaneeringuta. "Seetõttu pakume välja, et tulevikus saab kohalik omavalitsus detailplaneeringu menetlusest loobuda ja asendada see vähem aja- ning rahalist ressurssi nõudvate projekteerimistingimustega," märkis ta.

Artikkel jätkub pärast reklaami

"Samas tuleb muidugi järgida piirkonna hoonestuslaadi ja üldplaneeringut," täpsustas Pevkur. Ta lisas, et võrreldes tänase piiramatu menetlusajaga sätestatakse tulevikuks nõue, et ühegi detailplaneeringu menetlemise tähtaeg ei tohi ületada kolme aastat.
Eelnõu kohaselt saab iga inimene nõuda enda kaasamist planeerimismenetlusse. Selleks tuleb anda oma elektroonilised kontaktandmed omavalitsusele, kes peab infot edastama. See on kasulik näiteks olukorras, kus inimese suvila lähedusse kavandatakse motoringrada. Kuna suvilaomanik ei ela seal aasta ringi ega jälgi kohalikku ajakirjandust, siis saab ta ennast sel moel toimuvaga kursis hoida.
Riigile või rahvusvaheliselt tähtsate ehitiste planeerimiseks luuakse uus menetlusliik: riigi eriplaneering. Näiteks Rail Balticu puhul tuleb praeguse seaduse järgi algatada planeering eraldi igas maakonnas ja sealt edasi omavalitsustes, uue seaduse kohaselt kasutataks sel juhul riigi eriplaneeringut, mille korraldab üks menetleja maakonnaüleselt.
Uue asjana on seaduses ette nähtud merealade riigi tasandil planeerimine. Üleriigiliselt planeeritakse tulevikus territoriaalmere ja majandusvööndi kasutus. Tervikliku visiooni loomine aitab saada parema ülevaate merealade kasutusvõimalustest, näiteks võiks see hõlbustada merealade ärilist kasutuselevõttu.
Rakendusseadusega nähakse ette üleminekunormid ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse jõustamiseks. Näiteks sisaldab see reegleid pooleliolevate menetluste lõpetamise kohta. Lähtutud on põhimõttest, et kui ehitusluba enam vaja ei ole, siis peab ehitusloa andja menetluse lõpetama. Kehtestatakse ka selgemad normid ebaseaduslike ehitiste seadustamiseks.
Kuna see õigusvaldkond puudutab praktiliselt kõiki Eesti elanikke, pöörati ministeeriumi teatel palju tähelepanu kaasamisele. Arvamust küsiti 60 asutuselt, organisatsioonilt ja huvirühmalt. Justiitsminister moodustas ehitus- ja planeerimisõiguse korrastamiseks 2008. aastal kodifitseerimiskomisjoni, kuhu kuulusid justiits-, majandus- ja kommunikatsiooni- ning siseministeeriumi esindajad.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 9 p 22 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele