Juncker: te kuulete veel minust

Vähemalt niisama tulist vastukaja võis arvata Soomes ja Saksamaal Junckeri teiste sõnade peale, et euro­ala põhjapoolsed riigid ei peaks ennast lõunapoolsetest paremaks pidama. Ning et euro­ala alaline päästefond ESM peaks siiski tagasiulatuvalt vähemalt osa liikmesriikide vanadest võlgadest üle võtma, et mitte olla üksnes reserv tulevaste probleemide puhuks.

“Mingi tagasiulatuv mõõde peaks sellel mehhanismil olema. Vastasel juhul kaotab see (ESM – toim) suure osa oma mõttest,” ütles Juncker läinud nädalal Euroopa Parlamendis, kus ta viimast korda eurogrupi juhina aru andis.

Tuleval nädalal juhib ta eurogrupi rahandusministrite kohtumist viimast korda.

Kõik need valed otsused ja viivitused. Ise oma ametiajale tagasi vaadates – Juncker on eurogruppi juhtinud 2005. aastast ehk siis nii buumi kui ka kriisi ajal – ütles veteranpoliitik, et spontaanne hinnang on pigem negatiivne.

“Mõtlen kõigest sellest, mis meil korda ei läinud. Mõtlen sellest, mida me ei suutnud ellu viia. Mõtlen asjadele, mis valesti läksid, ja valedele otsustele. Kõigile neile viivitustele, millega me teadlikult või teadmatult leppisime ja mis ei aidanud kriisi kiirele lahendamisele kaasa,” ütles Juncker.

Olukord euroalal on siiski palju parem kui aasta tagasi, ehkki võlakriisi lõppenuks kuulutada ei või. Väga palju on veel  teha – kas või ühtses pangandusjärelevalves, kus olulised elemendid on puudu.

“Ei saa nii, et on pangandusjärelevalve, mis on iseenesest suur edasiminek, aga ei mõelda samal ajal juba ka mehhanismile pankade probleemide lahendamiseks ja ühisele hoiuste garanteerimise fondile,” ärgitas Juncker edasi minema.

Juncker avaldas lootust, et juba aasta esimeses veerandis lepitakse kokku seegi, kuidas euroala päästemehhanism ESM hakkab täitma kõiki neid ülesandeid, mis abifondile on kavandatud.

“Oluline on, et sellest saaks operatiivne tööriist  pankade rekapitaliseerimiseks,” ütles Juncker, kes ei jaga arvamust, et vanade võlgadega tuleb riikidel ise hakkama saada.

ESMi peamisi eesmärke on peatada nõiaring, kus pankade päästmine riike endid maksejõuetusega ähvardab.

Põhjala riigid pole vooruslikumad. Juncker oli ootamatult terav Põhja-Euroopa riikide aadressil, mis on hädas perifeerialt karmilt kärpimist nõudnud.

“Ma arvan, et need seal Põhjas, kes peavad ennast vooruslikumaks, võiksid üle vaadata oma viimase kümne aasta numbrid ja näevad siis, et nad pole sugugi nii vooruslikud olnud,” ütles Juncker.

Juncker kutsus üles pöörama suuremat tähelepanu kriisi sotsiaalsele küljele, et mitte laduda kohanemise põhiraskust kõige nõrgemate turjale.

“Ma ei kavatse siin langeda tobedasse vasakpoolsusesse. Ma ei kavatse öelda, et miljardärid peavad maksma. Aga ma ei aktsepteeri ka seda, et miljardärid ei maksa,” ütles Juncker.

Samuti kordas ta oma seisukohta, et liikmesriike, mis viivad läbi raskeid reforme, tuleb rohkem tunnustada ja premeerida. Nii oleks õigustatud ka euroala oma eelarve.

Veel sel kuul ametist lahkuv Juncker ei avaldanud parlamendisaadikutele oma mantlipärijat, kuid andis vihje, et edastab oma soovitused talle ühe Beneluxi riigi keeles.

Eurogrupi uus juht ei ole eestlane.  See lisas kindlust kuuldustele, et eurogrupi järgmine juht on Hollandi rahandusminister Jeroen Dijsselbloem.

Hollandlase “pagas” on Junckeri kogemusega võrreldes küll väga kerge, kuid ta tuleb õigel ajal õige suuruse ja õige reitinguga riigist. Junckeri peamine nõu järeletulijale oli ära kuulata kõigi arvamus, venigu koosolekud või hommikusse.

Ise plaanib ELis kõige kauem valitsusjuhi ametit pidanud poliitik taotleda veel kord tagasivalimist Luksemburgi peaministriks ning Euroopa debattides edaspidi juba vabamalt kaasa rääkida.

“Te kuulete veel minust,” ütles Juncker.

Euroalal on töös Küprose abipakett

Jean-Claude Juncker lahkub ametist enne, kui eurogrupp järgmise riigina Küprose abipaketi suhtes seisukoha jõuab võtta – sellest on on kujunemas väga kõva pähkel.Kreeka võlgade restruktureerimisest üle nelja miljardi euro kaotanud Küprose pangad vajavad päästmist. Riigi valitsus peaks selleks aga võtma nii suure abilaenu, et see riigi enda maksevõime küsitavaks muudaks.Samas ei saa võlataset vähendada näiteks restruktureerimise abil nagu Kreekas, kuna see teeks tühiseks euroala riikide lubaduse, et Kreeka võlgade osaline mahakandmine oli ühekordne erand. Kui sõna murda, võib kriis uuesti ägeneda.Reedel kinnitas Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn, et seda teed ei minda.Teisalt raskendab Küprose abipaketi kokkulepet eriti Saksamaal teravaks muutunud kriitika, et nii päästetakse Venemaa rikaste Küprosele varju viidud musta raha. Olli Rehni sõnul on Küpros rahapesu tõkestamiseks seadusi karmistanud, kuid nüüd on vaja need ka ellu rakendada.Jean-Claude Junckeri sõnul jätkuvad Küprose abipaketi kõnelused ilmselt veel ka veebruaris. Samal kuul toimuvad riigis valimised, kust oodatakse valitsuse vahetumist. Küprose abipaketi suurus on hinnanguliselt 17,5 miljardit eurot (riigi SKP on umbes 18 miljardit eurot).Läinud nädalal kärpis reitinguagentuur Moody’s Küprose reitingut kolme pügala võrra, kahe sammu kaugusele rämpsu tasemest, märkides, et riigi maksevõimetuse risk on märkimisväärselt kasvanud.