Pahatahtliku maksuvõla eest peab vastutama juhatuse liige

Detsembris otsustas riigikohus jätta rahuldamata kaebuse, kus OÜ Kismet-Teenused endine juhatuse liige Ain Leedu vaidlustas maksuameti vastutusotsuse, millega nõutakse temalt sisse ettevõtte maksuvõlg.

Kontrollides selle ettevõtte tehinguid mitme aasta jooksul, leidis maksuamet, et Leedu on oma käitumisega tahtlikult firmale maksuvõla tekitanud. Seetõttu otsustati võla kättesaamiseks rakendada pankrotimenetluse asemel vastutusmenetlust. See tähendab, et maksuvõlga ei nõuta sisse võlglaselt, vaid isikult, kes vastutab seaduse alusel äriühingu maksukohustuse täitmise eest ning kes peab võla tasuma oma isiklikest vahenditest.

Maksuamet põhjendas vastutusotsust sellega, et Leedu oli kontrollitaval perioodil OÜ Kismet-Teenused ainus vastutav esindaja ning ettevõttelt polnud kahe aasta jooksul maksuvõlga kätte saadud. Samuti kajastas ettevõte tehinguid, mida ei toimunud ning tegi fiktiivsete arvete alusel väljamakseid.

“Asjaolu, et kaebaja ei anna vaidlusaluste tehingute kohta konkreetset seletust, viitab sellele, et ta varjab teadlikult tegelikku müüjat,” märkis maksuamet kohtule. Maksuameti hinnangul oli tegemist maksupettusega.

Leedu eitab maksupettust. Äripäev püüdis möödunud nädalal korduvalt kontakteeruda Ain Leeduga, kuid temalt kommentaari saada ei õnnestunud.

Kohtule põhjendas Leedu oma kaebuse esitamist sellega, et maksu- ega vastutusotsuse põhjustest ei tulene, justkui oleks ta tahtlikult võla tekitanud. Samuti leidis kaebaja, et vastutusotsuse tegemine on aegunud ning maksuotsus ei ole maksusumma määramise suhtes õiguspärane.

Tehingute kohta, mida maksuamet pidas fiktiivseks, märkis Leedu, et maksuhaldur on aktsepteerinud ettevõtte müügikäivet ning järelikult pidi osaühing reaalselt kaupu ja teenuseid müüma.

Maksuameti sissenõudmiste erimenetluse talituse juhataja Jaanus Värgi sõnul oli riigikohtu otsuses kolm keskset seisukohta, mis aitavad ametil edaspidi hõlpsamini vastutusmenetluse kaudu võlga sisse nõuda.

Esiteks, kuna sageli ei ole juhatuse liikme süü kohta olemas mingeid kirjalikke tõendeid, võib maksu- ja tolliamet lähtuda süü hindamisel sellest, kas süü on eluliselt usutav. Riigikohus on öelnud, et eluline usutavus tähendab ütlustes ja seletustes kajastuvate asjaolude üldist tõenäosust.

Näiteks ei ole kohus pidanud eluliselt usutavaks seda, kui just nende tehingute puhul, kus kauba ostja ei kontrollinud tehingu tegemisel teise poole tausta – kuigi ta tavapäraselt seda tegi –, selgus hiljem, et arvele märgitud müüja ei olnud tegelik müüja. Sellise kokkusattumuse juhuslikkus ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav.

Teiseks võrdsustatakse juhatuse liige ühinguga nn ühemeheühingutes, kus on ainult üks juhatuse liige. Sisuliselt loeb kohus, et juhatuse liige täidab ise ühingu kohustusi. Juhul kui neid on rikutud, vastutab ta nende eest ise.

Kolmandaks on seniajani jäänud segaseks, kas juhatuse liige võib vastutusotsuse vaidlustamisel kohtus väita ka seda, et maksuotsus on väär. Nüüd ütles riigikohus välja, et juhatuse liige saab küll vaidlustada maksuvõla olemasolu, kuid isegi kui kohus leiab, et äriühingul maksuvõlga ei ole, jääb maksuotsus ikkagi jõusse. Sellisel juhul saab võlga sisse nõuda vaid pankrotimenetlusega ning juhatuse liige maksusumma eest ei vastuta.

Juhatuse liikmed ei mõista oma vastutust. Pankrotihaldur Ülli Adamson leidis, et kohtuotsusega midagi oluliselt ei muutu, sest vastutusotsuseid on ennegi tehtud ning neid on ka varem vaidlustatud. Küll aga märkis ta, et juhatuse liikme võimalikust isiklikust vastutusest on nii maksu- kui ka muude võlgadega seoses liiga vähe räägitud ja sedasi ei ole juhatuse liikmed oma tegelikku vastutust äriühingu võlausaldajate, sealhulgas maksuameti ees, täielikult mõistnud.

“Minu täiesti isiklik arvamus on, et äriühingute juhatuse liikmed peaksid vastutama rohkem äritegevuses sõlmitud kokkulepetest tekkinud võlgade, sealhulgas maksuvõlgade, eest. Tänane reaalsus on paraku ikka veel see, et võlgades ühing lastakse pankrotti ja alustatakse täpselt sama äritegevusega juba uues juriidilises kestas,” märkis Adamson.

Leitakse uusi viise maksudest kõrvale hiilida

MTÜ Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse liige Lasse Lehis leidis, et OÜ Kismet-Teenused suhtes tehtud kohtuotsus teeb petturid senisest veelgi ettevaatlikumaks. “Kui nüüd selline signaal levib, et päris suur tõenäosus on isiklikult vastutama hakata, siis see võib pigem mõjuda selles suunas, et juhatuse liikmed asendatakse variisikutega varasemas staadiumis,” sõnas Lehis.Tema hinnangul võivad pahatahtlikud inimesed panna nn tankisti ettevõtte juhatusse juba siis, kui on esimesed ohu märgid, et võidakse pankrotti minna. Samuti saavad juhatuse liikmed Lehise sõnul pikema aja, et end eraisikuna ette valmistada ja maksejõuetuks muuta.“Kes on paha peal väljas, tema jaoks on see sõnum, et tuleb keerulisemalt teha, et mitte vahele jääda. Kes on kogemata oma äritegemistes untsu läinud, siis tema puhul võib olla pigem see, et ta ei oska neid riske hinnata ja lõpuks mässib ennast ja kogu oma suguvõsa võlgadesse,” lausus Lehis.

 

Mis on mis

Maksuotsus

Tehakse maksu määramiseks maksukohustuslasele. Maksuhaldur fikseerib isiku maksukohustuse, nt põhjusel, et isik ise ei ole oma kohustust deklareerinud ega täitnud. Maksusumma adresseeritakse äriühingule.

Vastutusotsus

Maksukohustuslase, nt äriühingu maksuvõlg nõutakse sisse mitte võlglaselt endalt, vaid kolmandalt isikult, kes vastutab seaduse alusel maksukohustuslase kohustuste täitmise eest. Nt äriühingu juhatuse liikmelt. Kui liikmeid on mitu, tuleb maksuhalduril igaühe puhul tuvastada, kas võlg tekkis tema seadusest tulenevate kohustuste täitmata jätmise tulemusel. Maksusumma on adresseeritud juhatuse liikmele.

Allikas: maksuamet

 

Kommentaar

Väheneb kohtuvaidlustele minev ressurss

Jaanus Värk, maksu- ja tolliameti sissenõudmiste erimenetluse talituse juhatajaMaksuvõla kättesaamisel ­eelistab maksu- ja tolliamet aeganõudva ja kalli pankrotimenetluse asemel just vastutusmenetlust.Menetluse käigus nõuame maksuvõla tasumist äriühingu juhatuse liikmelt juhul, kui näeme juhatuse liikmel tahtlikkust või rasket hooletust äriühingu juhtimisel ja maksuvõla tekkimisel.Riigikohtu otsus annab meile varasemast märksa parema võimaluse maksuvõlgade sissenõudmiseks n-ö tühjaks tõstetud äriühingute juhatuse liikmetelt, kuna lahendab praktikas tihti esineva patiseisu, kus on küll selge, et juhatuse liige peaks maksuvõlgade eest vastutama, kuid kirjalike tõendite puudumisel ei saa maksu- ja tolliamet temalt maksuvõlgu sisse nõuda.Samuti peaks riigikohtu otsus vähendama kohtuvaidlustele minevat ressurssi, kuna see annab selguse vastutusotsuse ja maksuotsuse vahekorra suhtes, mis varem on pidevalt olnud kohtutes vaidlusküsimus.Praktikas seisneb parem võimalus eelkõige selles, et nii maksuhalduril kui ka maksukohustuslastel on selgem ülevaade, millistel tingimustel saab kolmanda isiku vastutust kohaldada.

Juhatus peab omavahel suhtlema

Villy Lopman, Raidla Lejins & Norcousi maksunõunikKohtupraktika kohaselt ei ole maksunõuete eest tekkivat vastutust võimalik panna üksnes sellele juhatuse liikmele, kes tegeleb raamatupidamisega.Juhatuse liikmete isiklike riskide maandamiseks oleks soovitav täpne tööjaotus kirjalikult paika panna. Mõttekas oleks luua süsteemne juhatuse liikmete vaheline infovahetus maksualastes küsimustes.Tuleb arvestada, et ka juhatuse liikmeks mitteoleva tegevjuhi või raamatupidaja olemasolu ei pruugi välistada juhatuse liikmete vastutust maksuvõlgade eest.Ootamatuste vältimiseks võiks uus juhatus end kurssi viia äriühingu varasema maksukäitumise ja võimalike varjatud maksuriskidega. Kui äririskide realiseerimise tõttu võib tekkida raskusi maksude maksmisega, on soovitav ennetavalt suhelda maksuhalduriga, et välistada juhatuse liikmete vastutusele võtmist.