- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 225−0,59%39 576,13
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 225−0,59%39 576,13
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Saksamaa ja Prantsusmaa – pinged peo varjus
Prantsusmaa president Francois Hollande saabub täna Berliini, et osaleda kaks päeva vältavatel pidustusel, mis kulmineeruvad homme kahe riigi parlamentide ühisistungiga Reichstagis.
Tähistatakse nn Elysée lepingu sõlmimist, millele 1963. aastal kirjutasid alla Saksamaa toonane kantsler Konrad Adenauer ja Prantsusmaa president Charles de Gaulle.
Tänased liidrid Merkel ja Hollande peavad üksmeelele jõudmiseks veel tööd tegema, kirjutas agentuur Bloomberg.
Prantsusmaa president on euroala võlakriisis Merkeli kasinuskursile pigem vastasrinnet loonud. Samal ajal on Merkeli liitlased ärgitanud Prantsusmaad kiiremini oma majandust ja tööturgu reformima. Aastakümneid Euroopa integratsiooni vedanud Saksa-Prantsuse mootor ei paista hetkel kõige paremas töökorras.
„Teatud küsimustes oleme siiski eri meelt,“ ütles Saksamaa kantsler Angela Merkel nädalavahetusel oma iganädalases pöördumises. „Just see muudabki Saksamaa ja Prantsusmaa suhted nii stimuleerivaks – meil tuleb alati arutada, miks me teatud küsimustes eri meelt oleme,“ ütles Merkel.
Merkelil oli piisavalt tihe töine suhe Prantsusmaa eelmise presidendi Nicholas Sarkozyga, millest sündis isegi „ühisnimetaja“ Merkozy. Hollande’iga rääkis Merkel esimest korda alles siis, kui sotsialistist presidenti mullu kevadel valimisvõidu puhul õnnitles.
Suhted ei paranenud ka läinud aasta juuni tippkohtumisel, kus Hollande liitus Hispaania ja Itaalia liidritega, et Merkeli kärpe- ja kasinuskursile vastasleer luua. Saksamaa oli sunnitud euroala pankade päästmiseks järeleandmisi tegema – sellest sündisid nii ühtne pangandusjärelevalve kui plaanid panku abifondist ESM otse rekapitaliseerida. Lisaks ähvardas Hollande blokeerida Saksamaa jaoks väga olulise eelarvedistsipliini jõustava fiskaalleppe heakskiidu Prantsusmaal.
Kiilu on kahe riigi vahele ajanud ka Saksamaa ja Prantsusmaa majanduse erinev käekäik. Hollande maadleb enam kui 10%se töötuse ja stagneerunud majandusega, Saksamaa tööturg on tugevana püsinud ka majanduskasvu aeglustudes.
„Prantsusmaa ja Saksamaa tänase liidu peamine probleem on see, et endine sümmeetria on koos Saksamaa majandusvõimu kasvuga kaduma läinud,“ nentis Euroopa välissuhete nõukogu analüütik Ulrike Guerot.
Prantsusmaa ajaleht Le Monde läks isegi nii kaugele, et tituleeris kahe riigijuhi piredatele suhetele viidates teisipäevased pidustused „silmakirjalikkuse festivaliks“.
Merkel rõhutas oma iganädalases esinemises kui tähtis on Prantsusmaaga koos ühise strateegi välja töötamine.
Hetkel kuum
„Loomulikult tuleb meil koos kasvustrateegia paika panna,“ ütles Merkel. „See saab olema selle aasta üks suuremaid ülesandeid.“
Ulrike Guerot’ hinnangul on veel suurem väljakutse ühise visiooni leidmine euroala tihedamaks majanduslikuks ja poliitiliseks koostööks. Saksamaa toetab jätkuvalt rohkem föderatsiooni mudelit koos tugevate institutsioonidega, Prantsusmaa eelistab pigem riikide vahelist koostööd, kus kesksel kohal on rahvusriik.
Viiskümmend aastat pärast Elysée lepingu sõlmimist pole Saksamaa ja Prantsusmaa selles fundamentaalses küsimuses veel üksmeelele jõudnud, nendib tänane Financial Times.
Enimloetud
2
3
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele