- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,14%39 706,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,09
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,14%39 706,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,09
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hoiuseid suurendab soov tekitada likviidsuspuhvrit
Eesti kommertspankades on intressid langenud kõigi aegade madalaimale tasemele. Sellele vaatamata on Eesti elanike hoiused jätkanud kasvu ning kuust kuusse saavutanud kõigi aegade rekordilisi tulemusi.
Majandusõpikute kohaselt peaks juhtuma vastupidi – kui intressid langevad, siis soodustab see laenamist ega soodusta säästmist (hoiustamist). Pärast majanduskriisi on Eesti elanike võetud laenude maht hakanud küll viimastel kuudel stabiliseeruma, kuid mingit märkimisväärset laenamise kasvu pole märgata.
Süsteemis on miskit mäda? Buumiaastatel kasvas Eesti elanike laenukoormus väga kiiresti. Eraisikute võetud laenude ja liisingute maht suurenes 2 miljardilt eurolt 2004. aasta lõpus enam kui 8 miljardile eurole 2008. aasta lõpus. Ühe töötaja kohta oli tõus keskmiselt 3000 eurolt 13 000 eurole. Tundub, et buumiaastate kiire laenukasvuga suutsid Eesti elanikud sageli rohkem laenata, kui sissetuleku taseme juures mõistlik oleks olnud. Eraisikute võlakoormuse arvestuses oleme Kesk- ja Ida-Euroopa riikide hulgas esirinnas. Eurostati andmetel ulatub see näitaja meil ligikaudu 60%ni SKPst.
Buumiajal võetud liigsete finantskohustuste tagasimaksmine võtab veel aastaid. Seetõttu on ka loogiline, et vaatamata soodsatele intressidele ei taha pankade laenumahud kiiresti kasvada. Osaliselt ilmselt samal põhjusel on suhteliselt madalal tasemel ka Eesti elanike finantsvarad – suur osa säästudest läheb kinnisvaraga seotud kohustuste teenindamiseks. Kuigi hoiuste maht on viimasel ajal jõudsalt kasvanud, on vaid rumeenlastel ja headel sõpradel lätlastel-leedulastel hoiuseid suhtena SKPsse vähem kui meil.
Hoiuste maht viitab sellele, et tõenäoliselt on suurel osal elanikest suhteliselt väike nn likviidsuspuhver – säästud, mis on kogutud võimalike halvemate aegade (näiteks sissetuleku kaotus) jaoks. Ligikaudu 80 protsendil Swedbanki klientidel on hoiuse summa väiksem kui kolme kuu Eesti keskmine sissetulek.
Alternatiive napib. See võibki olla üks põhjus, miks vaatamata madalatele intressidele hoiuste mahud kasvavad: inimesed püüavad tekitada vähegi mõistliku suurusega likviidsuspuhvrit. Olukord, kus üle päeva kumavad meediast vastu mõne riigi finantsprobleemid, ei ole kuigi julgustav säästude paigutamiseks riskantsematesse investeeringutesse. Pealegi puudub Eestis hoiusele selge alternatiiv lühiajaliseks n-ö riskivabaks raha paigutamiseks. Riikides, kus toimib arenenud jaeinvestori võlakirjaturg, on võlakirjainvesteeringud sageli üks hoiuse alternatiiv.
Seotud lood
Enimloetud
Viimased uudised
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele