Hoiuseid suurendab soov tekitada likviidsuspuhvrit

Majandusõpikute kohaselt peaks juhtuma vastupidi – kui intressid langevad, siis soodustab see laenamist ega soodusta säästmist (hoiustamist). Pärast majanduskriisi on Eesti elanike võetud laenude maht hakanud küll viimastel kuudel stabiliseeruma, kuid mingit märkimisväärset laenamise kasvu pole märgata.

Süsteemis on miskit mäda? Buumiaastatel kasvas Eesti elanike laenukoormus väga kiiresti. Eraisikute võetud laenude ja liisingute maht suurenes 2 miljardilt eurolt 2004. aasta lõpus enam kui 8 miljardile eurole 2008. aasta lõpus. Ühe töötaja kohta oli tõus keskmiselt 3000 eurolt 13 000 eurole. Tundub, et buumiaastate  kiire laenukasvuga suutsid Eesti elanikud sageli rohkem laenata, kui sissetuleku taseme juures mõistlik oleks olnud. Eraisikute võlakoormuse arvestuses oleme Kesk- ja Ida-Euroopa riikide hulgas esirinnas. Eurostati andmetel ulatub see näitaja meil ligikaudu 60%ni SKPst.

Buumiajal võetud liigsete finantskohustuste tagasimaksmine võtab veel aastaid. Seetõttu on ka loogiline, et vaatamata soodsatele intressidele ei taha pankade laenumahud kiiresti kasvada. Osaliselt ilmselt samal põhjusel on suhteliselt madalal tasemel ka Eesti elanike finantsvarad – suur osa säästudest läheb kinnisvaraga seotud kohustuste teenindamiseks. Kuigi hoiuste maht on viimasel ajal jõudsalt kasvanud, on vaid rumeenlastel ja headel sõpradel lätlastel-leedulastel hoiuseid suhtena SKPsse vähem kui meil.