Pevkur: võlausaldajad saavad suurema kaitse

Valitsuse pressikonverentsil eelnõust rääkinud Pevkuri sõnul on selle eesmärk muuta võitlus hilinenud maksete vastu efektiivsemaks.

„Eelnõuga soovitakse näiteks fikseerida maksimaalsed arve tasumistähtajad, et välistada võimalusi pikalt arve maksmisega viivitada. Majandus-ja  kutsetegevuses tehtavate tehingute pikimaks maksetähtajaks oleks tulevikus reeglina 60 päeva. Kui aga üheks osapooleks on avaliku sektori esindaja, siis oleks maksimaalseks maksetähtajaks reeglina 30 päeva,“ ütles minister.

„Teine suurem maksmisega viivitamist piirav vahend oleks seadusjärgse viivisemäära tõstmine ühe protsendi võrra, millega tõuseks praegu seaduse alusel tasumisele kuuluv viivis 7,75 protsendilt 8,75 protsendile,“ jätkas justiitsminister.

Ministri sõnul on igati mõistlik ka võla sissenõudmise kulude fikseerimine seaduses, millega antakse võlausaldajale õigus nõuda majandus- ja kutsetegevuses tegutsevalt võlgnikult viimase makseviivituse korral hüvitist 40 eurot nõude käitlemiskulude eest. Selle mõte on panna seaduses paika üks konkreetne summa, mis peaks tavaolukorras eelduslikult katma erinevaid võla sissenõudmisega tekkivad kulud ehk kahju. Oluline on märkida, et võlgnikult ei saa nõuda 40 eurot mitte iga võla sissenõudmiseks tehtava toimingu eest, näiteks iga meeldetuletuskirja eest, vaid 40 eurot peaks eelduslikult katma kõigi vastavate toimingutega seotud kulud. Kui aga tegelikud sissenõudmiskulud ületavad 40 eurot, siis on need võimalik võlgnikult sisse nõuda üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel.

Eelnõuga soovitakse parandada võlausaldaja kaitset, vähendada arvete tasumisega hilinemist ning parandada üldist maksekäitumist.

Pevkur kinnitas, et muudatused on tehtud eelkõige Euroopa Liidu kui terviku kontekstis. „Eesti-sisene maksedistsipliin on korras,” kinnitas minister, kelle andmetel ei ületa maksed Eestis reeglina 25 päeva."

Seadus jõustub 16. märtsil.