Indrek Kald • 11. veebruar 2013 • 2 min
Jaga lugu:

Jäätmekäitlejad: Tallinnas ränk hinnatõus

Märtsist hakkavad Põhja-Tallinnas kehtima linna kehtestatud jäätmeveo teenustasud. Samade hindade kehtestamine kogu Tallinnas tähendaks hinnatõusu 57%, teatas jäätmekäitlejate liit.

1. märtsist rakendab Tallinna linn Põhja-Tallinna piirkonnas uut süsteemi, kus linn ostab sisse käitlusteenuse ja veoteenuse, lisab administreerimiskulu ja seejärel kehtestab elanikule hinna. Tallinnal on soov hakata uut süsteemi rakendama üle kogu linna väites, et see toob kaasa hinnalanguse klientidele, teatas liit.

Jäätmekäitlejate liidu juhi Margit Rüütelmanni sõnul on nad teinud arvutused ja võrrelnud Põhja-Tallinnas kehtestatud segaolmejäätmete mahutite tühjendus- ja äraveoteenustasude hindu linna teiste piirkondadega. "Näiteks Lasnamäe piirkonnas nr 10 tähendaks samade hindade kehtestamine kuni 57% hinnatõusu, Nõmmel oleks hinnatõus kohati kuni 51%," ütles ta.

Keskmiselt tõuseks jäätmeveo hind Rüütelmanni ütlusel Lasnamäel 29% ja Nõmmel 25%, hinnatõus puudutaks ka Pirita, Mustamäe ja Kesklinna piirkondi.

Ühtlasi näitavad arvutused jäätmete käitlusele ja veole, et näiteks Põhja-Tallinna puhul, kus on peamiselt 800-liitrised mahutid, jääb ca 42% vahendusrahadest linnale kätte.

Jäätmekäitlejate liidu aseesimees, Ragn-Sells ASi ärijuht Agu Remmelg kinnitas, et tarbija jaoks linnapoolne teenuste vahendamine ja dubleerimine lisaväärtust ei loo. "Kõige parem oleks, kui kõik jääksid jäätmeveo teenuse pakkumisel oma liistude juurde ja et hind rakenduks otse tarbijale vastavalt talle osutatud teenustele," märkis ta.

Jäätmevedajatele jääb liidu teatel arusaamatuks ka linna argument hoida uue süsteemiga kontrolli all tühisõitude, lukkude avamiste jms eest raha küsimine, sest see on ju ka eelnevalt olnud linna õigusaktidega reguleeritud. Jäätmevedajad on teinud oma pakkumisi tulenevalt linna poolt kehtestatud tingimustest ja õigusaktidest.

Liidu aseesimehe Argo Luude sõnul ei käitu linn praegust olukorda vaadates ise kuidagi teisiti kui äriettevõte. "Erinevus on ainult selles, et majandustegevuseks võtab linn oluliselt kõrgemat marginaali võrreldes äriettevõttega. See on võimalik, kuna konkurents linnaettevõtte jaoks puudub," ütles Luude, kes on ka Alexela gruppi kuuluva Eesti Keskkonnateenused ASi juhatuse liige.

Eesti Jäätmekäitlejate Liit asutati 1996. aastal mittetulundusühinguna 26 jäätmekäitluse alal tegutseva ettevõtte poolt. Liidu eesmärk on üleriigiliselt korraldada jäätmekäitluse alal tegutsevate firmade ühistegevust ja esindada oma liikmete ühishuve. Täna kuulub liitu ligi 40 firmat üle Eesti. Liidu ettevõtete summaarne käive moodustab ca 70% jäätmekäitlusturu kogukäibest.

Jaga lugu:
Seotud lood
Kõik seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt