Erki Mölder treenib tee-ehitaja turuliidriks

“Juhile on head 5-6aastased tsüklid, mina aga olin meditsiinis püsinud juba tosin aastat. Nii et kui BaltCap’i tegevjuht Peeter Saks eelmise aasta suvel mu käest küsis, et kas tahaksin ka midagi muud teha – ehitusettevõtet juhtida, siis ma pikalt ei mõelnud,“ sõnab Mölder särasilmil. Ta lisab, et eks probleemid, millega juhil rinda tuleb pista, on ju põhiolemuselt sarnased: finantsjuhtimine, firma strateegia, eristuvus konkurentidest, palgaküsimused...

Trev-2 Grupi nõukogu ootab uuelt juhilt teravat lähenemist ja uut hingamist. Milliseid tööriistu plaanib Mölder nendele ootustele vastamiseks kasutada? “Märksõnadeks on spetsialiseerumine ja efektiivsus. Kogu ettevõttes on ressurssi liiga palju, struktuurid on liiga suured. Et ettevõte heasse vormi viia, tuleb organismist üleliigne rasv välja treenida,“ on Mölder kindel. “Riigihangete puhul tuleb ju kõigepealt üle lati ronida ehk kvalifitseeruda, aga töö saad kätte siis, kui oled kõige odavam. Kui oleme turul kulude suhtes efektiivsed, siis kasv järgneb paratamatult,“ lisab ta.

Erki usub, et torm ehitussektoris on möödas ja nüüd on vaja õige suund paika seada. “Möödunud paari aasta jooksul olid TREV-2 Grupis suured muutused omanike struktuuris ja selge see, et kes on omanik, tellib ka muusika. Ma usun, et endised suuromanikud on olnud väga vajalikud ettevõtte edasiviimiseks, aga uut verd oli vaja. Tööd on igatahes palju ja aasta lihtsate killast ei tule,“ märgib ta. TREV-2 juhtkond on selle aasta defineerinud enese jaoks muutuste aastana – ajana, mil parandamist vajab tugistruktuuride toimimine ja parema efektiivsuse saavutamine. 2014. aastal plaanitakse enam pöörata tähelepanu innovatsioonile, investeeringutele ja insener-tehnilisele kompetentsile. “Peamine eesmärk on saada tagasi turuliidri positsioon, mille TREV-2 vahepeal kaotanud,“ lisab ta.

Küsin Mölderi käest, et mis on talle kui juhile kõige suurem väljakutse.  “Execution (täideviimine),“ vastab ta Tallinna 21. Keskkooli inglise keele eriklassi lõpetanu veatu hääldusega. “Ja lisaks võimalus juhtida juhte – see on minu jaoks väga põnev, olles ka üheks põhjuseks, miks selle ametikoha vastu võtsin,“ tunnistab ta. Erki sõnul on just keskastme juhtidel kõige parem arusaamine, mis on nende üksuses hästi või halvasti. “Kui organisatsioonis toimuvad muutused, on väga oluline, et kõik saaksid aru, mida me teeme, kuidas me teeme, mida mõõdame... Igal töötajal tuleb oma roll uuesti defineerida. Ma tahan anda igale inimesele võimaluse olla osa lahendusest, mitte osa probleemist,“ selgitab ta oma lähtekohti.  

Mölder usub juhina, et inimesed sisimas tahavad olla osa positiivsest programmist. “Ma tahan uskuda, et inimene on võimeline ennast muutma ja arendama. Olen üsna kindel, et kui inimene ise ei taha seda teha, ei ole minu pingutustel mingit tulemust... Ja veel, ma eeldan, et kui inimene on mingi ametikoha vastu võtnud, siis ta annab endale ise perioodiliselt aru, mis on tema puudused ning tegeleb nende likvideerimisega. Ma tahan oma meeskonda inimesi, kes tahavad oma valdkonda süvitsi minna ja midagi ära teha. Ma oleksin hea meelega suunaja, mitte kontrollija-kamandaja,“ räägib ta.

Inimeste meelsuse ja hoiakute muutmine ettevõtte sees on Mölderi arvates üks olulisimaid tegureid muutmisprotsessis. “Võin ju kabinetis põlevate silmadega tosinale inimesele esineda, et kuhu me läheme ja mis on ettevõtte eesmärgid... Aga kui see ei jõua ülejäänud sadade töötajateni, kes kannavad hoopis teisi väärtusi, siis jääb edu saavutamata. Oleme TREV-2 strateegilised suunad defineerinud, praegu töötame väärtuste süsteemi kallal,“ sõnab Erki, kes selleks, et kontserni eri ettevõtetes väärtushinnanguid ühtlustada ja paremat meie-tunnet luua, käivitas kõigile grupi töötajatele suunatud ettevõtte siselehe väljaandmise.

Muutuste läbiviijana jääb Erki Mölder enda sõnul ise üsna muutumatuks ja järjekindlaks. “Olen sündinud Sõnni tähtkujus ja toimin sellele omaselt. Kui mingi takistus on ees, lükkan jõuliselt, aga kui see ei liigu, võtan sammu tagasi. Kuu aja pärast proovin uuesti. Vahest liigub, reeglina mitte,“ naerab ta. “Aga kas ma olen seepärast valmis kappama siia-sinna – reeglina mitte.“