Juhan Parts ei vastanud küsimusele, kes vastutab, kui riigi rahasüstid Estonian Airi osutuvad ebaseaduslikeks ning kuidas lennufirma raha tagasi maksab.
"Töötame selle eesmärgiga, et töötada välja restruktureerimiskava, mis vastab riigiabi reeglitele ja lennundusturu konkurentsipõhimõtetele," vastas minister. "Riigiabi loa taotlus (Euroopa Komisjonilt - toim) ja selle läbivaatamine tuleb väga keeruline. Me ei kavatse väita, et 100% see luba tuleb, aga meil on selge arusaam, kuidas oma positsioone Euroopa Komisjonile selgitada," vastas ta neile küsimustele.
Euroopa Komisjon (EK) teatas eile, et kahtlustab Eesti riiki Estonian Airile tehtud rahasüstide puhul seaduste rikkumist.
EK uurimise algatamine ei tähenda Partsi sõnul, et riik enam lennufirmale raha ei saa anda. "Eilne otsus on ootuspärane, sest nad peavad seda tegema, kui on riigipoolseid kapitalisissemakseid," selgitas ta.
Riik tegi Estonian Airile kolm kapitalisüsti: 2009. aastal 7,3 miljonit eurot, 2010. aastal 19,9 miljonit eurot ja aastail 2011–12 veel 30 miljonit eurot. Neist meetmetest komisjoni ei teavitatud.
2009. ja 2010. aasta kapitalisüstis osalesid ka eraõiguslikud aktsionärid, kuid 2011. ja 2012. aastal üksnes riik. Estonian Airi maapealse teeninduse müük riigifirmale Tallinna Lennujaam 2009. aastal võis samuti olla Estonian Airile antud riigiabi.
Seotud lood
Suurel osal tuleohutusülevaatuse kohuslastest on jätkuvalt ülevaatus tegemata. Päästeamet on viimasel ajal saatnud ettevõtetele hoiatusteateid. Foruse praktika näitab, et tihti pole ettevõtete juhid ja hoone haldjad kursis, millised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud ning mis regulaarsusega tuleb seadmeid kontrollida. Valdavalt on murekohad objektidel sarnased.
Enimloetud
6
Näeb häid objekte Eestis ja väljaspool
Hetkel kuum
Näeb häid objekte Eestis ja väljaspool
Rõtov, Mandel ja Lang ettevõtete maksustamisest
Tagasi Äripäeva esilehele