USA poliitiline kukepoks inimeste töökohtadega

Reedel rakenduvad USAs seadusega ette nähtud automaatsed eelarve kärped (sequestration), mis pimesi kärbivad kümnetes ja kümnetes valdkondades USA föderaalvalitsuse kulutusi. Ekspertide sõnul võib see maksma minna kuni ühe protsendipunkti riigi selle aasta majanduskasvust.

Kärbe puudutab paljusid valdkondi. Nädalavahetusel avalikustas Valge Maja detailse raporti selle kohta, kuidas kärped mõjutavad kõiki osariike eraldi ja mida see tervele riigile tähendab. Haridus, tervishoid, sisejulgeolek, väliskaitse, toidu- ja lennuohutus ning paljud muud valdkonnad saavad kärbete tõttu kannatada. Ühtekokku tähendab see USA majandusele sel aastal 85,4 miljardi dollari eest valitsuse raha kadumist.

Kuigi USA on maailma suurim majandus, pole need numbrid mingi naljaasi. Neljandas kvartalis kukkus riigi sisemajanduse koguprodukt aastaga 0,1%, mis oli niigi tingitud tarbijate ja ettevõtete nõrgast kindlustundest ning valitsuskulutuste vähenemisest. Uus kärpelaine niigi kasvu otsivale ja lootvale majandusele enesekindlust ja hoogu ei lisa.

National Association for Business Economics küsitles 49 ökonomisti, kellest enam kui pooled olid kindlad, et rakenduvad kärped söövad USA selle aasta majanduskasvust kuni pool protsendipunkti. Kolmandik ökonomiste ütles aga, et kasvust kaob terve protsendipunkt.

Muidugi võib väita, et kärped on head pikemas plaanis ja USA majandus on praegu jätkusuutmatul kursil, kuid seda ei saa eeldada. Tegu on automaatsete kärbetega, mis valimatult tõmbavad koomale kulutusi üle kogu riigi. 2011. aastal pandigi see kava, mille hiljem president Barack Obama seadusena välja kuulutas, selle eesmärgiga kokku.  Kuna see on nii halb ja ebameeldiv, siis poliitikutel ei jää muud üle kui parem plaan välja mõelda.

Seda pole aga juhtunud. Selle asemel on ummikseis Washingtonis suurem kui eales varem. Vabariiklased andsid niigi järele fiskaalkuristiku ehk üheaegselt jõustuvate suurte maksutõusude ja kulude kärbete kokkuleppes ning puhtpoliitiline imago ei luba enam Obamale ja demokraatidele järele anda. Nende sõnul president liialdab kärbete mõjuga ja demokraadid tahavad makse tõsta, mis on vabariiklaste jaoks vastuvõetamatu.

Presidendil geniaalne kava puudub. Obama ütleb, et tema soovib lihtsalt asjale lahenduse leida, kuigi pole avalikult konkreetset plaani välja käinud. Demokraatide sõnul ei soovi nad makse tõsta, vaid tahavad ära kaotada veel president George W. Bushi ajast kehtivaid maksusoodustusi.

Praegune olukord meenutab algkoolist tuttavat näpuga näitamist ja teise süüdistamist, kuigi ise ollakse samavõrd kõiges selles süüdi. Washingtoni poliitilise kukepoksi tulemus on aga see, et tavainimeste ja ettevõtete olukord võib märkimisväärselt halveneda.

Kärbe jõustub

2011. aastal alla kirjutatud seaduse kohaselt jõustub 1. märtsil kärpeplaan, mis 10 aastaga kärbib föderaalvalitsuse kulutusi 1,2 triljoni dollari võrra. Kaitsekulutusi ja siseriiklikke kulutusi kärbitakse võrdselt.Eesmärk on saada kontrolli alla USA aina kasvav riigivõlg, mis on praeguseks kasvanud üle 16 triljoni dollari. Võrdluseks: Eesti riiki saaks 2013. aasta eelarve mahu juures selle raha eest majandada üle 1600 aasta.Kärped pidid rakenduma juba enam kui aasta tagasi, kuid USA Kongress lükkas selle viimati fiskaalkuristiku leppe raames edasi 1. märtsile.

 

Mis on mis

Osa valdkondadest, mida kärbitakse

Looma- ja linnuliha kontroll. Põllumajandusminister Tom Vilsack hoiatas, et ministeerium peab sundpuhkusele saatma toiduameti inspektoreid kuni kaheks nädalaks aastas. Lihatootjad aga ei saa tooteid turustada, kui inspektoreid pole neid kontrollimas.FBI agendid. FBI prognoosib, et iga töötaja saadetakse sel aastal umbes kolmenädalasele sundpuhkusele.Rahvuspargid. Siseministeeriumi sõnul on nad sunnitud 398 rahvuspargi külastusaegu ja pakutavaid teenuseid vähendama ning kaotama ära programme ja/või sulgema 128 metsloomade varjupaika.Lennujaamad. Transpordiministeeriumi sõnul peavad nad tuhandeid lennujaamatöötajaid saatma kahenädalasele sundpuhkusele, mis tähendab vähem lende ning pikemaid järjekordi turvakontrollides.Maksuamet. USA maksuamet peab vähendama klienditoe töötajaskonda, mis tähendab niigi pikkade järjekordade kasvamist. Lisaks vähendatakse maksudeklaratsioonide kontrolli, mis tähendab tõenäoliselt vähem avastatud maksupettusi.