Äri 25. Erastamise asemel pankrotti

See on vaid üks 20 aasta tagune värvikas episood sündmuste ahelas, kui rahvusvahelisele erastamisele pandud jalatsivabrikut Elkar tabab ootamatult pankrotikirves ja kui spetsiaalselt erastamiseks loodud eraaktsiaselts ostab ettevõtte hiljem ikkagi pankrotivarast välja. Need sündmused on omavahel seotud ja ilma nendeta poleks 7. veebruaril 1994. aastal tootmistegevust alustanud praegust tuntud jalatsitootjat ASi Samelin. Mälestusseiku aitab kimpu siduda Samelini kauaaegne juht ja suuromanik Leida Kikka.

Endine Tartu Naha- ja Jalatsikombinaat ehk RAS Elkar oli üks 38 suurest riigiettevõttest, mis pandi 1992. aasta novembris esimese rahvusvahelise erastamisvooru nimekirja. Ideaalis nähti ette, et riigiettevõtte töökas kollektiiv moodustab eesotsas senise peadirektoriga eraaktsiaseltsi, mis seejärel osaleb ettevõtte erastamisel.

RASi Elkar üldkoosolekul päris kõik stsenaariumi kohaselt siiski ei läinud. Esiteks märkisid aktsiaid vaid alla kolmandiku ettevõtte 800 töötajast. Ja kõige suurema üllatusena selgus pärast salajast  hääletamist, et vastloodud aktsiaseltsi kuueliikmelisse juhatusse peadirektorit ei valitudki. Kõige enam poolthääli sai toonane kommertsdirektor Leida Kikka, kes valiti ka juhatuse esimeheks.

Tegelikult ei olnud vastloodud aktsiaseltsil veel ka nime. “Sättisime juhatusse valitud kuue inimese esitähtesid ritta ja saime Sameli,” meenutab Leida Kikka. “Mina ütlesin, et äkki tuleb kunagi mõni liige juhatusse juurde ja et paneme lõppu n-tähe. Samelin kõlab hästi.”

Jalatsitootmist ähvardas kuulsusetu lõpp. RASi Elkar nõukogu, mida juhtis tollane justiitsministeeriumi asekantsler Juhan Parts, oli nüüd aga küsimuse ees, kuidas edasi? Tegelikult kombinaadi töötajad umbusaldasid senist peadirektorit

Eduard Veismani ning üha valjemalt kostus hääli, et jalatsitootmine kui mõttetu tegevus tuleks Tartus üldse ära lõpetada. Leida Kikka viskus jalatsitootmise kaitsele. Tema kaitsekõne oli nii mõjus, et Juhan Parts määras ta peadirektoriks.

Samal ajal käis Leida Kikka kui ASi Samelin juhatuse esimees erastamisagentuuris läbirääkimistel, et erastada RAS Elkar. Erastamisagentuuri algusaegadel olid konsultantideks peamiselt välismaalased ja läbirääkimisi nendega peeti inglise keeles. Miina Härma keskkooli vilistlane Kikka valdas inglise keelt hästi ega pidanud näiteks järjekorras ootama, millal tõlk vabaneb. Ta sai väliskonsultantidega otse suhelda ja erastamisläbirääkimised sujusid hästi.

Kuni ühel 1993. aasta kevadpäeval tuli nagu välk selgest taevast kohtukutse seoses RASi Elkar pankrotimenetlusega. Protsessi algataja oli Sotsiaalpank. “Ettevõte oli tõepoolest väga raskes finantsilises seisukorras ja me olime võlgu paljudele, sealhulgas ka pangale,” möönab Kikka. “Ent miks Elkari pankrotiprotsess tegelikult tekitati, ma ei tea ja ilmselt ei saa seda kunagi teada.”

Leida Kikka tegi meeleheitliku katse päästa olukorda. Ta helistas erastamisagentuuri, rääkis olukorrast ja tegi ettepaneku kirjutada järgmise päeva varahommikul ehk enne kohtuistungit RASi Elkar erastamislepingule alla. Erastamisagentuur oli nõus. Nad pidid vaid ette valmistatud ingliskeelse ostu-müügilepingu kiiresti eesti keelde tõlkima. Seda nad ka tegid, kuid hommikul selgus, et nad olid kogemata tõlkinud samuti erastamisel olnud RASi Mistra ostu-müügilepingu.

Leida Kikkal jäi Tallinna-sõit ära ja selle asemel tuli hoopis kuulata kohtuotsust, mis kuulutas välja RASi Elkar pankroti. Loomulikult tähendas see, et Elkar tõmmati erastatavate ettevõtete nimekirjast maha. Ettevõttega hakkasid tegelema pankrotihaldurid Kalev Bachmann ja Aivar Leismann. Nad ei kiirustanud uue tegevjuhi määramisega, vaid uskusid Leida Kikka kinnitust, et ta suudab ettevõtet töös hoida ning august välja rabeleda.

Eksport kosutas kiiresti. Kikka kinnitusel on ta alati väga töökas olnud, aga ka õnne on küllaga jagunud. Kõigepealt sai Elkar ühe Saksamaa lepingu, tehes allhankena naiste talvesaapaid. Seejärel tekkis ootamatult side itaallastega ja Kikka kirjutas pankrotihalduritega nõu pidamata alla lepingule gore-tex-matkasaabaste tootmiseks. Haldurid olid Kikka isepäisusest algul küll veidi häiritud, aga nähes, kuivõrd kasumlikuks see leping hiljem osutus, jäid rahule. Õige pea pakkusid koostööd Elkarile ka soomlased ja norrakad.

Kõik see aitas Elkaril jälle ree peale saada ja samas andis ASile Samelin julgust kaaluda varianti ostmaks osa pankrotivarast ära. Kuna teisi arvestatavaid pakkujaid jalatsivabriku varale ei olnud, lõid pankrotihaldurid Sameliniga käed. Ostu hind oli 1,6 miljonit krooni ja maksegraafiku kohaselt pidi viimane makse toimuma 1. aprillil 1995. Täpselt nii ka läks.

“Tagantjärele võib öelda, et ei ole halba heata,” muigab Leida Kikka. “Kui me oleksime Elkari ostnud erastamisagentuuri kaudu, oleksime endale kaela saanud ka kõik filiaalid ja allüksused koos nende juhtidega. Pankrotivarast ostsime me aga vaid selle osa, mida me tegelikult saada tahtsime. Haldurid müüsid pankrotivara osa kaupa ja kokkuvõttes oli see tunduvalt kasumlikum.”

Laen tagasi paari kuupalga eest

Need, kes julgesid omal ajal pangalaenu võtta, olid vahetult enne krooniaega või sees – rubla hüperinflatsioon võimaldas laenujäägi ära maksta kõigest paari kuu palgaraha eest.Nõukogude ajal olid eraisikute laenuvõimalused väga piiratud ning pangalaenu võtta riskisid vähesed. Leida Kikka ja tema abikaasa Jüri Kikka hakkasid 1989. aastal Tartusse maja ehitama ja otsustasid laenata 11 000 rubla. Jüri Kikka kuupalk oli tollal 180 rubla ja Leida Kikkal 120 rubla. Laenajad olid valmis selleks, et maksavad laenu 20 aastat.“Aga siis hakkas rubla väärtus üha kukkuma ja kukkuma ning palganumbrid aina kasvama,” meenutab Leida Kikka. “Enne krooni tulekut oli riigi kehtestatud kuupalk minul 8000 rubla, mis tähendas, et saime kogu laenujäägi paari kuu palga eest ära maksta.”Perekond Kikka elab praeguseni rublalaenu eest ehitatud ja 1990. aastal valminud eramus.

 

 

Kronoloogia

AS Samelin

1945 –Tartus ühendati neli väikeettevõtet ning tegevust alustas Tartu Naha- ja Jalatsikombinaat (NJK)1990 – NJK baasil moodustati RAS Elkar.17.11.1992 – Eesti Erastamisettevõte kuulutas välja esimese rahvusvahelise erastamiskonkursi.08.12.1992 – ettevõtte töötajad asutasid ASi Samelin, mis pidi osalema erastamisel. Samelini juhatuse esimeheks valiti Elkari kommertsdirektor Leida Kikka.1993 kevad – RAS Elkar pankrotistus, pankrotihaldureiks nimetati Kalev Bachmann ja Aivar Leismann.30.11.1993 – Samelin sõlmis pankrotihalduritega eellepingu jalatsivabriku vara ostmiseks; ostu-müügileping sõlmiti 04.02.1994.07.02.1994 – jalatsitootmist alustati ASi Samelin nime all.Samelini suuromanik on Leida Kikka (52%), Tiina Leismannile kuulub 45% ettevõttest.

 

 

 

Sündmused

Mis juhtus veebruaris?

20 aastat tagasiRiigifirma RET ja Soome Elcoteq Oy moodustasid ühisfirma ASi Elcoteq Tallinn.Toomas Sildmäe sai Ain Saarmanni asemel Mart Laari valitsuse majandusministriks.

19 aastat tagasiEesti Kindlustus lõpetas autode kindlustamise ärandamise vastu. Põhjuseks ärandamiste suur arv.Jüri Lõsaki Tartu firma LMRA Holding sai riigi omanduses olevast Põhja-Eesti Pangast tollase Eesti suurima erafirmale antud kommertslaenu, 28 miljonit krooni, mis oli mõeldud kütuse ostmiseks. Oktoobris 1994 selgus, et kütus oli LMRA mahutitest kadunud.

18 aastat tagasiSingapuri kontsern Toloram Group erastas 25 miljoni krooni eest Balti Manufaktuuri.Erastamisagentuur müüs Viljandi tuletikuvabriku 10 000 krooni eest Tarvo Mossi ja Arvo Oleki firmale Eesti Tikk.

16 aastat tagasiPeaminister Tiit Vähi astus tagasi seoses puhkenud korteriskandaaliga.

15 aastat tagasiShell ostis USA firmalt Coastal Corp Eesti suuruselt teise tanklaketi EK.

14 aastat tagasiKuulutati välja ASi Kiviter pankrot. Kuu aega enne müüdi Kiviteri vara ASile Viroliine ehk hilisemale ASile Viru Keemia Grupp. Aasta varem oli Kiviteri juhiks saanud Priit Piilmann.

13 aastat tagasiPankrotistus omaaegse Kirovi kolhoosi kalatööstus AS Ekton. Toomas Toolile ja Rait Lukasele kuulunud firma võlad ulatusid 20 miljoni kroonini.

8 aastat tagasiÜhispanga juht Ain Hanschmidt suunati nõukogu esimehe ametisse. Uueks tegevjuhiks sai Mart Altvee. Märt Meeritsa asemel hakkas Ühispanga Varahaldust juhtima Sven Kunsing.

6 aastat tagasiBaltika, Eesti Ehituse, Tallinki aktsiad tegid börsil hinnarekordeid. Näiteks Baltika aktsia tõusis 430,28 kroonile.

5 aastat tagasiTallinna Kaubamaja omandas Suurtüki kaubamärgi all tegutsenud kingapoodide keti. Mõni kuu hiljem osteti ära järgmine kingapoekett, AS ABC King. 

Allikas: Äripäev

 

 

 

Kommentaar

Välismaised kogemused aitasid

Kalev Bachmann, OÜ Advokaadibüroo Bachmann & Partnerid juht ja omanikRASi Elkar pankrot 1993. aastal oli üks esimesi suuremaid pankrotimenetlusi Eestis üldse. Ega meil, pankrotihaldureil, mingeid kogemusi tollal ei olnud. Juhuse tahtel sattusin ma aga väiksesse delegatsiooni, kes viidi Treuhandi kutsel Saksamaale erastamiskogemusi saama. Muu hulgas käisime ühes nahavabrikus ja selle näitel selgitati meile, kuidas suurt ettevõtet väiksemateks üksusteks jagada ja neid saneerida.Saksamaa kogemus kulus marjaks ära – sain seda Elkari pankrotiprotsessis rakendada. Me hoidsime Elkarit töös ja müüsime pankrotivara jupikaupa. Elkari puhul oli tegu õnnestunud pankrotiprotsessiga. Kõik võlausaldajad said oma raha tagasi. See oli erandlik.

 

 

 

Pane tähele

Äripäev 25

Äripäev tähistab järgmise aasta oktoobris 25. sünnipäeva. Sellest tähtpäevast ajendatult alustame uue rubriigiga Äri 25.Iga kuu esimesel reedel teeme põgusa tagasivaate, mis on möödunud kuul Eesti majanduses viimase 25 aasta jooksul juhtunud.Rubriigis keskendume ühele tollast aega hästi iseloomustavale persoonile, sündmusele või tehingule, lisaks lühemaid tähelepanekuid ununema kippuvate faktide kohta.

Toimetus on huvitatud ka lugejate meenutustest. Kui teil on mõne meie esile toodud sündmuse, tehingu või muu fakti kohta huvitavat infot, siis jagage oma meenutusi aadressil [email protected] või [email protected].