Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ministeerium: tõstame kilu ja räime ostuharjumust
Eelmisel aastal püüti Eesti vetest kilu ja räime kokku üle 55 tuhande tonni, millest ligikaudu 90% eksporditakse. Kilu ja räime püüavad Eesti kalurid aastas ligi 9 kuu vältel, peatades püügi vaid soojadeks suvekuudeks või karmides jääoludes.
Kui on soov tarbida kohalikku, värsket ja lisaks ka hea toitainete sisaldusega kala, on kilu ja räim selleks parimad, kinnitab põllumajandusministeeriumi spetsialist Kristi Ilves.
Kalamajandusosakonna turukorralduse ja kaubanduse büroo peaspetsialist Ilves kirjutab maablogis, et esmapilgul liigagi igavad ja tüütult väiksed kalakesed on tegelikkuses väga väärtuslikud ampsud. "Kui tarbija teadlikkus tõuseks ja kilu-räime ostuharjumus suureneks, oleks ka kalatöötlemisettevõtetel suurem soov panustada tootearendusse, et tarbijatele pakkuda laiemat valikut kilu- ja räimepõhistest kalatoodetest," kirjutab Ilves.
Kohaliku kala tarbimisest võidab kogu kala liikumise ahel – püügist tarbijani, rõhutab ta.
Suurel osal tuleohutusülevaatuse kohuslastest on jätkuvalt ülevaatus tegemata. Päästeamet on viimasel ajal saatnud ettevõtetele hoiatusteateid. Foruse praktika näitab, et tihti pole ettevõtete juhid ja hoone haldjad kursis, millised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud ning mis regulaarsusega tuleb seadmeid kontrollida. Valdavalt on murekohad objektidel sarnased.