Paindlikum tööturg on eduvõimalus ja paratamatus

Tänapäeva konkurentsitihedas majanduses on kaks kõige olulisemat märksõna paindlikkus ja kiirus. Edukas on see, kes on teistest kas kiirem, paindlikum või mõlemat korraga. Loomulikult mängib rolli ka hind ja teenuse või toote kvaliteet, kuid need on globaliseeruvas maailmas järjest sarnasemad.

Samad märksõnad ning printsiibid kehtivad ka tööturu kohta. Tööturg muutub kiiresti ja vajame toimetulekuks järjest suuremat paindlikkust. Kahjuks aga baseerub nii töölepinguseadus kui ka avalik arvamus ajaloolistel aja- ja kohapõhistel töösuhetel, millel on järjest vähem pistmist tänase tegelikkusega, homsest rääkimata. Kellast kellani ja kindlas füüsilises kohas tehtavat tööd jääb paratamatult vähemaks ja arenenud riikides on see protsess kiireim – töökohtade ja nende täitmiseks vajalike inimeste arv tootmises väheneb järjepidevalt, samas kui teenuseid osutavad majandusharud kasvavad.

Loeb tulemus. Teenusmajandus moodustab arenenud riikide SKT-st juba praegu ca 70–75% ning erand pole ka Eesti. Just selles valdkonnas on projekti- ja tulemuspõhisus töösuhete põhiline sisu. Näiteks loomemajanduses ei kehti juba ammu eeldus, et tööandja on tugevam pool, kes dikteerib tingimusi. Pigem on talendinappuses olukord vastupidine, kuid töölepinguseadus toetab selgelt töövõtjat, mis seab tööjõupuuduses vaevlevad ettevõtted veelgi raskemasse seisu.

Tegelikult piirab praegune paradigma inimeste ning ühiskonna arengut tervikuna – mida keerukam on töötajate ümberpaigutamine projektide ja ülesannete vahel, seda vähem uusi töökohti luuakse tervikuna. Mida rohkem on ruumi personaalseteks läbirääkimisteks ja mida paindlikumad on töösuhted tervikuna, seda innukamalt proovitakse uusi ideid ellu rakendada.  Summa summarum luuakse rohkem töökohti ja tehakse rohkem tööd, mis tähendab suuremat maksutulu riigile ja sissetulekut tegijatele.

Üks laialt levinud ning üldjuhul ka piisavalt reguleeritud viis tööturu paindlikkuse suurendamiseks on renditöö. Personalirendiettevõtted tagavad töötajatele sotsiaalse kaitse, samal ajal kui professionaalsed konsultandid otsivad soovijatele pidevalt uusi sobivaid väljakutseid – nii lühiajalisi kui ka pikemaid projekte, kust soovi korral ka püsivatele töökohtadele saab siirduda. Selleks, et personali renditurg Eestis saaks olla arvestatavaks lahenduseks kogu tööturu toimimise parandamisel, oleks vaja esmalt mõista, et paindlikkuse suurendamisest pole meil pääsu.

Renditöö. Personallirent on kõigi osapoolte huve arvestav kolmepoolne töösuhte vorm, mille minimaalse täiendava reguleerimise korral oleks tagatud nii töövõtjate sotsiaalne turvalisus kui tööandjatele nii vajalik lisapaindlikkus.

Euroopas räägitakse selles kontekstis “flexicurity”-st – paidlikkuse suurendamisest töötajate turvalisuses kaotamata. Selle eelduseks on teatud lisaregulatsioonid, mis annavad rendiettevõttele tihti ka lisaõigusi. Ka rendiagentuuride litsentseerimine võiks olla üks turu korrastamisele suunatud tegevustest, mis loob selgust tööturul ja lisab kindlust nii kasutajaettevõtetele kui ka töövõtjatele, sealjuures parandades suure tõenäosusega ka maksulaekumisi.

Kokkuvõttes pole vahet, kas tööturu regulatsioonide õgvendamine paindlikkuse suunas toimub läbi üldise paradigmaatilise nihke, võttes eelduseks töö muutunud iseloomu ja juba täna valdavalt projektipõhise lähenemise või võtab riik paremini reguleerida personalirendi. Oluline on see, et muutust vajame kiiresti ja lahendused on olemas: häid näiteid leiab nii teiste riikide parimatest praktikatest kui ka meie enda erinevate ettevõtlusorganisatsioonide ettepanekutest.

Vabas majandusruumis on korrelatsioon paindlikkuse ja konkurentsivõimelisuse ning sealtkaudu edukuse vahel selgelt olemas. Riikide puhul sõltub see mõnevõrra rohkem ka teistest teguritest, alates majanduspoliitikast ja lõpetades geograafilise asukohaga, kuhu vahele jäävad kultuuri ja kohaliku ressursi küsimused. Kuid siiski on üsna selge, et kaasaegses maailmamajanduses on paindlikkus ja kohanemisvõime äärmiselt olulised ja paindlikkuse suurendamine on pigem paratamatus ja vältimatu kohanemine tegelikkuse ja globaalsete trendidega.

Artikkel ilmub EMT, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki ja Äripäeva arvamuskonkursi “Edukas Eesti” raames.