Tarbijahindade kasvu kiirendasid enim eluasemekulude ja toidu kallinemine, kinnitas Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
"Tarbijahindade kasv kiirenes veebruaris aastases võrdluses 3,7%-ni mõjutatuna enim eluasemekulude ja toiduainete kallinemisest, mis panustasid kokku 3,2 protsendipunkti hinnakasvust (ehk 86%)," ütles Mertsina.
Eluasemekulud kasvasid aastases võrdluses ning nende panus hinnakasvu suurenes juba kolmandat kuud järjest. "Eluasemekulude hinnakasvust enamuse andis üle 13% võrra kallinenud elekter, soojusenergia ja küte. Samas, kuises võrdluses aeglustus eluasemekulutuste hinnakasv jaanuari 5,1%-lt veebruaris 0,6%-ni, kuna lisaks sesoonsele mõjule survestas aasta alguses elektrituru avamisest tulenev elektri hinna tõus täiendavalt tarbijahindade kasvu," kommenteeris ta.
Kuises võrdluses tõstsid Mertsina sõnul tarbijahindu enim toiduainete ja transpordihinnad, kuid kasvu kompenseerisid juba 2011.aasta suvest langevad sideteenuste hinnad. Transpordikulude hinnakasvu panustas enim mootorikütuse hinnatõus.
"Mootorikütuse hinnakasvu põhjustab juba eelmise aasta lõpust maailmaturul nafta hinna tõus," selgitas Mertsina. "Selle taga on nõudluse suurenemine Hiinas ning maailmas tavapärasest veidi külmemad ilmad. Samas ületab nõudlus mõnevõrra tootmist. OPEC korrigeeris veebruaris küll nafta globaalse tarbimise kasvu suuremaks, kuid tootmise prognoos jäeti muutmata. Bensiinihinnad Eestis on viimastel nädalatel küll kasvanud, kuid jäävad siiski samale tasemele või isegi madalamaks kui aasta tagasi. Nii oligi see veebruaris keskmiselt vaid 0,1% võrra kallim võrreldes möödunud aasta veebruariga."
Mertsina sõnul tõstsid eelmise aasta keskel ebasoodsad ilmastikutingimused ja väiksem tootmine maailmaturu toiduainete hinnad kõrgemale. "Need on aga augustist allapoole liikunud ning on praegu umbes samal tasemel kui aasta tagasi veebruaris," kommenteeris ta. "Kui naftahinnad peaksid tõusu jätkama, suurendab see ka põllumajandustootjate tootmiskulusid, mis omakorda tõstab toiduainete hindasid." Toiduainete Eesti hinnaindeks reageerib Mertsina sõnul suhteliselt kiiresti maailmaturu toiduainete hindade muutusele.
Konjunktuuriinstituudi andmetel kavandab lähikuudeks üle poole toiduainete ja jookide tootmisettevõtetest kõrgemaid müügihindu.
Tarbijahindade kasvu survestavad täiendavalt veel alates novembrist kerkinud tööstuskaupade hinnad maailmaturul, ütles Mertsina. "Ka tarbijate hinnakasvu kartused eesolevateks lähikuudeks on süvenenud. Jaekaubanduses ja teenindussektoris on ootused lähikuude hinnakasvuks tõusnud juba alates möödunud aasta augustist," märkis ta. "Sarnaselt tarbijatele vähenes ka teeninduses mõnevõrra hinnakasvu ootus veebruaris, kuid trend on ikkagi ülespoole."
Kuigi maailmaturu toormehinnad liiguvad kasvusuunas ning hinnatõusu ootused on Eestis süvenenud, pidurdab arenenud tööstusriikide jätkuvalt tagasihoidlik majandusaktiivus tarbijahindade kasvu olulist kiirenemist võrreldes eelmise aastaga. "Seetõttu me lähikuudeks aastases võrdluses hinnakasvu kiirenemist Eestis ei prognoosi," ütles Mertsina.
Seotud lood
Veebruaris tõusid Eestis aastaga toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnad 6 protsenti, teatas täna statistikaamet.
Veebruaris oli toiduainete hinnatõus laiapõhjaline ning võib arvata, et aasta alguses toimunud elektrikulude tõus levis toiduhindadesse, kommenteeris rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika analüütik Kristjan Pungas.
Intressiotsus avaldatakse täna õhtul kell 21
Kulla hind hüppas selle nädala alguses uute rekorditeni, tõustes kolme päevaga ligi 3 protsendi võrra. Peamiselt on kullal aidanud tõusta ootuste muutumine Föderaalreservi intressilangetuste osas – kui varem peeti tõenäoliseks 25protsendipunktilist kärbet, siis nüüd on tõenäolisem 50punktine kärbe. Intressiotsus avaldatakse Eesti aja järgi täna õhtul kell 21.
Enimloetud
5
Pingerivis 128 toidutööstust
Viimased uudised
Jätkuva kasvuruumiga Eestis avatakse aina uusi ja uusi klubisid
Hetkel kuum
Pingerivis 128 toidutööstust
Tagasi Äripäeva esilehele