Eesti Pank: välistasakaalu halvenemist oli oodata

Eesti Pank selgitab, et defitsiit tekkis seoses kaubabilansi puudujäägi kolmekordistumisega, mille põhjusi saab käsitleda väliskaubanduse ja sisenõudluse vaatenurgast.

Saarniidu sõnul suurenes väliskaubanduses jätkuvalt nii kaupade kui ka teenuste väljavedu. „Oludes, kus meie peamistes partnerriikides majanduskasv aeglustus või lausa pidurdus, on kaubabilansi halvenemine ootuspärane,“ nentis ta. „Asjaolu, et Eesti ekspordi kasv siiski jätkus, on märk Eesti majanduse viimastel aastatel tugevnenud konkurentsivõimest.“

Sisenõudluse poolel määrab kaupade ja teenuste konto saldo säästmise ja investeerimise vahekord. „Kuna sisemaine säästmine jäi väikesele vähenemisele vaatamata 2011. aasta taseme lähedale, johtus jooksevkonto puudujääk eeskätt muutustest investeerimistegevuses,“ märkis Saarniit. „Mullu oli põhikapitali tehtud rahapaigutuste ja SKP suhe Eestis ümmarguselt 25%, mis oli suurem kui aastail 2009–2011, mil vastav näitaja jäi 20% lähedale.“ Möödunud aastal panustas investeeringute kasvu enim valitsemissektor, seda peamiselt saastekvootide müügi ja Euroopa Liidu eelarvest laekunud summade abil. Edaspidi ei ole oodata, et valitsemissektori investeerimisaktiivsus märkimisväärselt suureneks, tõdes ta.