Levirat ei tasu müüa ainult eelarve aukude lappimiseks

MKMi sideosakonna juhataja Tõnu Nirk kinnitas eelmisel nädalal, et ka Prantsuse päritolu vähemusosanik TDF Group näitas üles huvi võimaliku müügi vastu ja tegi selles suunas riigi poole samme.

Kui ministeeriumist siiani tulnud vähese info põhjal proovida analüüsida Levira müügi põhjendatust, siis on selge, et ettevõtte tegevuse eripära või vähemusosaniku müügisoov  ei tohiks olla peamised müügiotsuse kaalutluspunktid.

Peitusemäng. Majandusministeerium, kelle haldusalasse Levira kuulub, peaks kõigepealt hoopis selgitama avalikkusele, missugune on Levira turupositsioon erinevate teenuste osutamisel. Kas on teatud teenuste alal turgu valitsev või monopoolne seisund või mitte? Kui ei ole, siis kes on alternatiivsed teenusepakkujad? Kas vabale konkurentsile kujutab müük ohtu või mitte? Kuid kui teatud teenuste osas on Leviral domineeriv seisund, siis kuidas riik tagab, et uus omanik ei hakka seda kuritarvitama? Kas konkurentsiregulatsioonidest piisab, et kohalik telepilt jõuab kanaleid ja vaatajaid diskrimineerimata levisse?

Tallinna Vee erastamise järel pole paljudel inimestel enam usku riigi võimekusse monopolide ohjeldamisel.

Riigiettevõtete müümisel peaks olema esikohal pikaajaline avalik huvi monopolide kontrollimisel.

Põhjendused. Olnuks hoopis sümpaatsem, kui MKM oleks Levira müügist rääkides esitanud avalikkusele järgmise kaalutluse: majanduses peab valitsema aus konkurents. Rakendame kõiki riigipoolseid meetmeid, et vältida domineerivate või monopoolsete ettevõtete tegevust. Kui monopoolse ettevõtte tekkimist ei saa vältida, peab see olema avalikule kontrollile allutatud ja majandustegevuses läbipaistev.

Kas Levira müük vastab nendele tingimustele? Pigem võib oletada, et valitsuskoalitsioon peab silmas hoopis lühiajalisemaid eesmärke riigieelarve aukude lappimiseks, mis on tekkinud näiteks Estonian Airi ebaõnnestunud majandamisest.