• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Danske juht sunniti lahkuma reitingu tõttu

    Mullu Danske Banki juhiks saanud Einvind Kolding rääkis toona investoreile, et püüab saavutada kredidiireitingu tõstmist, mis parandaks tootlust. Kuid reitingu paranemist ei tulnud ja see maksiski talle koha.

    Oktoobris pidid panga omanikud ostma 1,3 miljardi dollari eest värskelt emiteeritud aktsiaid, et täita Taani karmimaid kapitalinõudeid. Sellest ajast on Danske Bank võitlemas finantsinspektsiooniga korralduse üle, mis oleks pangale lisanud kuni 18 miljardit dollarit riskiga kaalutud varasid, oodates täiendavate reservide nõudmise seadust läbikukkumiseks liiga suurtele pankadele.
    Eile Koldingi vallandanud panga nõukogu esimehe Ole Anderseni sõnul vajab Danske reitingutõstmist, kuna see viiks raha kaasamise kulud madalamale, kirjutab Bloomberg.
    Kolding tuli panka juhtima mullu A.P. Moeller Maerski konterinervedude juhi kohalt. Nõukogu esimehe sõnul vajab pank juhti, kes oleks panganduses kogenum. Uueks panga juhiks saab Thomas F. Borgen, kes töötab pangas alates 1997. aastast ja on juhatuse liige, vastutades korporatiiv- ja institutsionaalse panganduse eest.
    Koldingi käe all toimus ebaõnnestunud reklaamikampaania, kus Danske tutvustas toodete hinnastamismudelit, mis tõi tulu klientidele, kes asjasid pangas enim äri. Plaan ja reklaamikampaania, mida ründas Taani meedia, tõi kaasa juunis kommunikatsioonijuhi Eva Haldi vallandamise.
    Prospera kliendirahulolu küsitlus veebruaris Taani korporatiivpanganduse klientide seas näitas, et pank langes ühe koha võrra, kolmandale kohale. Rootsi pangad SEB ja Nordea olid eespool Dansket.
    "Mitte keegi ei saa Danske Bankis elada olukorras, kus pank on madalamal kohal SEB ja Nordeast," ütles Jyske Banki analüütik Christian Hede. "Pank lihtsalt ei ole seal, kus ta peaks olema oma mistahes ärivaldkondades ja seetõttu pidid nad Borgeni kohale panema."
    Voxmeteri küsitluse kohaselt nimetasid eelmisel aastal Danske Banki oma põhipangaks 27,5% taanlastest võrreldes aasat varasema 29,4 protsendiga.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti ehtetootja suurendas kasumit ja võttis dividendi
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.