Sirje Rank • 3. oktoober 2013 kell 9:38

Taani Danske uus juht teeb strateegias kannapöörde

Taani suurima panga Danske Banki uus juht Thomas Borgen kavatseb radikaalselt muuta oma päevapealt lahti lastud eelkäija strateegiat – aktsionäride huvide asemel tõuseb esikohale panga klient ning kulukate mainekampaaniatega on nüüd lõpp.

"Ma ei usu, et paremat mainet saab omale turunduskampaaniaga osta. Ma olen selleks liiga kaua ettevõtluses olnud, et sellist asja uskuda. Peatähtis on kliendi rahulolu," ütles kaks nädalat ametis olnud Borgen sel nädalal antud esimestes intervjuudes.

"Täiesti kindlasti ei kavanda me mingeid uusi kampaaniaid," ütles ta Taani majanduslehele Börsen, mööndes, et 2012. aasta novembris käivitatud mainekampaania New Standards oli viga.

Thomas Borgen peab valeks ka seda, et panga eelmine juht Eivind Kolding rõhutas pidevalt, kui tähtis on aktsionäride jaoks panga omakapitali tootlus, selle asemel, et keskenduda klientidele.

Samuti ei pea ta õigeks, et kõigilt panga klientidelt taheti kasumit teenida kohe ja kogu aeg. Uus juht tahab luua kliendisuhted, mis arvestavad kliendi erinevate vajadustega erinevates eluetappides ning kus kasumi teenimisele järgnevad perioodid, kus klient võib raskuste ületamiseks vajada panga abi.

"Ainus viis, kuidas me oma aktsionäridele väärtust suudame luua, on klientidele keskenduses. Kõige olulisem osapool on klient," kordas Borgen eile Börsenile ja agentuurile Bloomberg antud intervjuudes.

Samuti andis ta mõista, et liigselt on kiirustatud ka Danske Banki kontoritevõrgu koomale tõmbamisega.

Septembris kirjutas Taani ajaleht Jyllands-Posten, et Voxmeteri küsitluse järgi on Danske Bank aastaga kaotanud 100 000 klienti. 38% vastanuist ütles, et ei kasutaks kunagi Danske Banki teenuseid. Aasta varem oli selliseid vastuseid 23,1%.

Borgen möönis, et viimased viis aastat pole pank siiski ka oma aktsionäridele rahuldavalt tulu toonud. Viimase viie aastaga on Danske aktsiad kerkinud vaid 3,8%, näitavad Bloombergi andmed. Sama ajaga on Nasdaq OMX Copenhagen 20 indeks kerkinud 61%. Danske pole maksnud ka dividende.

"See, mis  me viimased viis aastat oma aktsionäridele oleme andnud, ei rahulda ja seda tuleb parandada," ütles ta Bloombergile.

2011. aasta sügisest on panga üks suuraktsionäre ka Rootsi aktivist-investori Christer Gardelli investeerimisfond Cevian. Tihti investeerib fond raskustes firmadesse, et siis korraliku saneerimise järel korralik kasum teenida.

Danskele on finantskriisi aastad olnud rasked. Turu tipus osteti Sampo pank Soomes ja laieneti Iirimaale, siis tuli pangal üle elada kinnisvaraturu järsk langus nii Taanis kui ka Iirimaal.  Nüüd on pankade kapitalinõuded läinud pidevalt karmimaks, samas kui intressimäärad on rekordiliselt madalad.

Äsja Taanis avalikustatud analüüs finantskriisi põhjustest ja tagajärgedest süüdistab, et Danske Banki rahvusvahelised ambitsioonid seadsid ohtu kogu Taani majanduse. Panga varad moodustavad 182% Taani SKPst.

Täna Rootsi majanduslehes Dagens Industri avaldatud kuuldusi, et Rootsi SEB kompab väljavaateid Danske Bankiga kokku minekuks, Thomas Borgen kommenteerida ei soovinud.

Borgen on Danske Banki juhtinud 16. septembrist, mil 19 kuud ametis olnud Eivind Kolding päevapealt vallandati. Põhjenduseks toodi, et tal ei ole piisavalt kogemusi igapäevapangandusest.

Kopenhaageni börsil on Danske Banki aktsia täna kerges tõusus.

Hetkel kuum