• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lehmani krahh on veel hästi meeles

    Viis aastat pärast investeerimispanga Lehman Brothersi kokkukukkumist ning ülemaailmse finantskriisi tekkimist, on inimesed ikka veel kulutamisel ettevaatlikud.

    Associated Press analüüsis kümne suurima tööstusriigi majapidamiste kulutusi ning selgus, et perekonnad on jätkuvalt ettevaatlikud, tõmmanud aktsiatest välja sadu miljardeid dollareid, vähendanud laenukoormat ning paigutanud raha kas pangahoiustele või võlakirjadesse, mis pakuvad nii madalaid intresse, et tihtilugu ei suuda need isegi inflatsiooni ületada.
    “Usalduse hävitamine käib kiiresti, kuid selle taastamiseks kulub väga palju aega,” ütles ING vanemökonomist Ian Bright CNBC-le. Globaalses mastaabis on pärast teist maailmasõda selline käitumine pretsedenditu.
    Ühe pere finantsvaatenurgast võib olla hea võlgade vältimine ja kulude kärpimine, aga kui sajad miljonid hakkavad nii tegema, mõjutaks see maailmamajandust negatiivselt.
    Kriis muutis finantskäitumist. Paljudes riikides on kõrge töötuse määr ning inimesed, kellel on isegi hea ja kindel töökoht, jäävad ettevaatlikuks. “Lehman muutis kõike,” ütles Allianzi vanem­ökonomist Arne Holzhausen. “Nüüd mõeldakse ainult ohutuse peale.”
    AP analüüsis, mida tegid perekonnad oma rahaga viis aastat enne 2008. aasta kollapsit ning mida viis aastat pärast kollapsit. Keskenduti  USA-le, Hiinale, Jaapanile, Saksamaale, Prantsusmaale, Suurbritanniale, Brasiiliale, Venemaale, Itaaliale ja Indiale. Need kümme riiki moodustavad 65% kogu maailma majandusest ning seal elab pool maailma rahvastikust.
    Selgus, et pärast kriisi välditakse aktsiaid, kuigi 2009. aastast on aktsiaturud suure ralli teinud. Hoogsalt on vähendatud ka võlgu, kogutakse raha hoiusele ning vähendatakse kulutusi.
    Samuti on kadunud usk arenevate turgude võimsusse. Kui finantskriis algas, arvasid paljud, et arenevad turud ületavad majandusvõimsuselt arenenud turge. Paraku pole seda juhtunud ning sel aastal pole BRIC riikidel (Brasiilia, Venemaa, India, Hiina) just kõige paremini läinud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Enefiti börsikell kuulutab Eesti väikeaktsionäri triumfi
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Erootikapood loobus börsiplaanidest Omanik: me ei sobitu oma harimata juhatusega börsile
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Leedu keelas Linnamäel sealse Forum Cinemase ostu
Apollo kinokontserni omanikul Margus Linnamäel ei lähe suurkonkurendi Forum Cinemase ostuga just kuigi hästi: Eestis tekkinud probleemide järel teatas ka Leedu, et selline koondumine ei lähe läbi.
Apollo kinokontserni omanikul Margus Linnamäel ei lähe suurkonkurendi Forum Cinemase ostuga just kuigi hästi: Eestis tekkinud probleemide järel teatas ka Leedu, et selline koondumine ei lähe läbi.
Raadiohommikus: olümpiavõitja, muusik, valimised ja linnaruum
Reedeses hommikuprogrammis vestleme Setomaa aasta ettevõtjaks pärjatud Jalmar Vabarnaga. Saame teada, mille eest ta sellise tiitli pälvis ning kuhu Vabarna investeerib.
Reedeses hommikuprogrammis vestleme Setomaa aasta ettevõtjaks pärjatud Jalmar Vabarnaga. Saame teada, mille eest ta sellise tiitli pälvis ning kuhu Vabarna investeerib.