Associated Press analüüsis kümne suurima tööstusriigi majapidamiste kulutusi ning selgus, et perekonnad on jätkuvalt ettevaatlikud, tõmmanud aktsiatest välja sadu miljardeid dollareid, vähendanud laenukoormat ning paigutanud raha kas pangahoiustele või võlakirjadesse, mis pakuvad nii madalaid intresse, et tihtilugu ei suuda need isegi inflatsiooni ületada.

“Usalduse hävitamine käib kiiresti, kuid selle taastamiseks kulub väga palju aega,” ütles ING vanemökonomist Ian Bright CNBC-le. Globaalses mastaabis on pärast teist maailmasõda selline käitumine pretsedenditu.

Ühe pere finantsvaatenurgast võib olla hea võlgade vältimine ja kulude kärpimine, aga kui sajad miljonid hakkavad nii tegema, mõjutaks see maailmamajandust negatiivselt.

Kriis muutis finantskäitumist. Paljudes riikides on kõrge töötuse määr ning inimesed, kellel on isegi hea ja kindel töökoht, jäävad ettevaatlikuks. “Lehman muutis kõike,” ütles Allianzi vanem­ökonomist Arne Holzhausen. “Nüüd mõeldakse ainult ohutuse peale.”

AP analüüsis, mida tegid perekonnad oma rahaga viis aastat enne 2008. aasta kollapsit ning mida viis aastat pärast kollapsit. Keskenduti  USA-le, Hiinale, Jaapanile, Saksamaale, Prantsusmaale, Suurbritanniale, Brasiiliale, Venemaale, Itaaliale ja Indiale. Need kümme riiki moodustavad 65% kogu maailma majandusest ning seal elab pool maailma rahvastikust.

Selgus, et pärast kriisi välditakse aktsiaid, kuigi 2009. aastast on aktsiaturud suure ralli teinud. Hoogsalt on vähendatud ka võlgu, kogutakse raha hoiusele ning vähendatakse kulutusi.

Samuti on kadunud usk arenevate turgude võimsusse. Kui finantskriis algas, arvasid paljud, et arenevad turud ületavad majandusvõimsuselt arenenud turge. Paraku pole seda juhtunud ning sel aastal pole BRIC riikidel (Brasiilia, Venemaa, India, Hiina) just kõige paremini läinud.