USA maksejõuetusele pakutakse vahelahendust

Ajaleht Financial Times kirjutas eile, et lahenduse otsimist aitas tagant tõugata uus raport, mis näitas, kui palju USA vabariiklaste ja demokaartide vägikaikavedu USA majandusele maksma on läinud.

Aastast 2010 on see “krooniline düsfunktsionaalsus”, nagu leht nimetab, lõiganud ühe protsendipunkti USA majanduskasvust ja põhjustanud kahe miljoni töökoha loomata jätmise, väidab majandusuuringute grupp Macroeconomic Advisers.

Samad analüütikud hindavad, et isegi lühiajaline tehniline pankrot võib kaasa tuua USA majanduse uue languse ning tõsta töötuse määra 7,3 protsendilt 8,5-le. Põhjuseks riskijulguse vähenemine, finantseerimiskulude kasv ning vara hindade langus.

Koppel: ei maksa üle dramatiseerida. SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel leiab, et praeguse tõsiseima pingeallika ehk USA eelarvekriisi tipnemine USA maksesuutmatusega 17. oktoobril ei ole tõenäoline, sest niisugune stsenaarium on 2011. aasta juulis läbi mängitud ning sellest ajast on eelarvearutelude jõujooned muutunud.

“Ametis olev president ei seisa silmitsi enam uute valimistega ning tema vastased vabariiklased kaotaksid tõenäoliselt oma positsioonid Kongressis, kui nende tegevus oleks mingis mõttes selgelt seostatav šoki või tagasiminekuga majanduses laiemalt. Lisaks sellele on ka USA fiskaalkontekst vähem pingeline kui juulis 2011,” ütles Koppel.

Kesk- pangad valmis halvimaks

Keskpangad on hakanud koostama plaani, kuidas hoida finantsturge toimimas, kui USA valitsus maksejõuetuks muutuks, kirjutas Bloomberg.“Kuigi varem on kõik lahenenud, ei ole mingit põhjust planeerimistööd tegemata jätta,” ütles Jon Cunliffe, kellest saab tuleval kuul Briti keskpanga finantsstabiilsuse asepresident. “Ma eeldan, et Bank of England valmistub selleks. Eeldan, et erasektori esindajad teevad sedasama, ning ka teised riigid,” märkis Cunliffe.“Pangal on süsteemi korralikuks toimimiseks peos lai valik meetmeid, et likviidsusolud jääksid mis tahes juhtumil normaalseks,” ütles Kanada keskpanga juht Stephen Poloz. Ta keeldus plaane täpsustamast.

“Olukord sisaldab küll teatud suuri riske, kuid üledramatiseerimine ei ole mõttekas. Ajalooliselt ei ole USA valitsuse halvatud tegevus midagi pretsedenditut ning olukorra laabumine on toonud näiteks aktsiatele pigem häid arenguid,” lisas ta.