Tallinna Veel väiksem kasum

Tallinna Vee III kvartali kasumiks tuli vaid 5,8 mln eurot ehk 10,5% mullusest vähem. Käive kasvas 0,4%, 13,1 mln eurole, vastates Swedbanki ­ootusele. Analüütikud ei oodanud Tallinna Vee kolmanda kvartali tulemusest erilist kasvu.

LHV Pank ootas kasumi 0,1% kasvu 6,5 mln eurole. Swedbank ootas Tallinna Vee puhaskasumi 4% vähenemist, 6,2 mln eurole. Kui LHV pank ootas Tallinna Veelt 2,1% käibekasvu, siis Swedbank käibe jäämist mullusele tasemele. Vastavalt olid käibeootused 13,4 mln eurot ja 13,1 mln ­eurot.

Nii LHV pank kui ka Swedbank on andnud pangale neutraalse soovituse. LHV panga Tallinna Vee aktsia õiglase hinna vahemik on 10,10 kuni 10,90 eurot. Swedbanki Tallinna Vee aktsia hinnasiht on 10,40 eurot. SEB Enskilda Tallinna Vee aktsiasoovitus on hoia ja hinnasiht 11 eurot.

“Esmase kommentaarina võin öelda, et silma jäid oodatust kõrgemad toodete ja teenuste kulud – saastetasud ja muud kulud –, aga ka madalamad üldhalduskulud,” ütles kommentaariks LHV panga analüütik Joonas Joost. “Ärikasum jäi ca 4,5% alla ootuste. Ootasime ka suuremat positiivset efekti intressi-swap’i lepingute väärtuse muutumisest mille tõttu oli kvartali puhaskasum ca 10–11% meie ootustest madalam.”

Aktsiate tagasiostu ei kaaluta. Üks põhjus, miks kulud kasvasid, oli saastetasu aastane 233% kasv, mis kasvas 360 000 euro võrra. Reoveepuhastusjaamas toimus intsident, millest tulenevalt ei suudetud lühiajaliselt kogu sissetulevat reovett puhastada. Selle intsidendi tulemusel rakendusid ettevõttele kõrgendatud saastetasu tariifid, mis tõstsid saastetasu koos lisanduva tulumaksuga 0,37 mln euro võrra. Kui intsidendi mõjusid mitte arvestada, siis vähenes saastetasu 0,01 miljonit eurot ehk 7,8%.

Veebiseminaril vastati küsimusele, kas selliste intsidentide vastu saab kindlustust osta, et seda ongi tehtud, kuid maksimumkaitse on liiga väike.

Dividendide maksmise asemel aktsiate tagasiostu ei kaaluta, kuna see ei läheks kokku aktsionäride lepinguga. Ettevõte soovib vähemasti säilitada dividendide taseme reaalväärtuses ehk dividendide kasv võrdub inflatsiooniga.

“Tegeleme kuludega igal kulureal ja kui see on võimalik, siis me seda ka teeme,” ütles ettevõtte finantsdirektor Riina Käi küsimuse peale, kas kulusid ei saaks rohkem koomale tõmmata.

Vee erikasutustasu määr suurenes ja peaasjalikult seetõttu kasvas see kulu 8,8%, 0,25 mln eurole. Kemikaalikulud vähenesid kolmandas kvartalis aastaga 0,4%, 0,46 mln eurole, kuna puhastati vähem heitvett. Elektrikulud vähenesid 13,8%, sest tootmismahud vähenesid.

Kuid need on suhteliselt väikesed kulud võrreldes põhitegevuse püsikuludega, nagu tööjõukulud, kulum ja muud kulud, mis suurenesid 16%. Seetõttu vähenes brutokasum 8,8% ja ulatus 7,4 miljoni euroni. Ärikulud vähenesid 4,5%.

Vähendas intressiriske. 2013. aasta samas kvartalis oli kvartalis swap (intressivahetuse) lepingute õiglaste väärtuste ümberhindamise mõju muutus positiivne 0,28 miljoni euro võrra. Ettevõte vähendas enamiku ujuva intressiga laenu intressiriske, sõlmides swap’i-lepingud. Swap’i-lepingud on sõlmitud 75 miljoni euro peale, seega 20 miljonit eurot on siiani ujuva intressiga laenud. Praegu on nende lepingute ennustatav õiglane väärtus jätkuvalt negatiivne, kogusummas 2,64 miljonit eurot.

2013. aasta kolmandas kvartalis oli ettevõtte efektiivne intressimäär 3,21%, mille tulemusel olid intressikulud 0,78 miljonit eurot, võrreldes 3,25% intressimääraga ja 0,79 miljoni euro suuruse intressikuluga 2012. aasta kolmandas kvartalis.

Tulude poole peal vähenes vee- ja kanalisatsiooniteenuste müük 0,6%, 11,67 mln eurole. Era- ja juriidilistele klientidele osutatud veemüügi ning reoveeteenuse tulu nii teeninduspiirkonnas kui ka väljaspool andis müügitulust 88,9%, 6,1% tuludest tuli Tallinna linnalt sademetevete kogumise süsteemide käigushoidmise ja hoolduse tasust ning 5,0% muudest töödest ja teenustest. Erakliendid ostsid 0,2% vähem vett ehk 5,77 mln eurot, müügilangus tuli just korterelamutest. Äriklientidele müük kasvas 1,4%, 4,68 mln eurole tänu majutusasutustele. Väljaspool teeninduspiirkonda vähenes müük 6,4%, 10,3 miljonile eurole, peamiselt sademetevee muutuse tõttu. 2013. aastal ei ole ettevõttel õnnestunud hinda tõsta ja seetõttu kehtisid 2012. aasta hinnad.

Kohtuveskid jahvatavad aeglaselt. Tallinna Vee juhatuse esimees Ian Plenderleith rääkis aeglaselt töötavatest kohtuveskitest ning märkis, et konkurentsiamet ei käitu Tallinna Veega samamoodi kui Kunda vee-ettevõttega. Alates erastamisest investeeritud kapitalilt keskmiselt teenitud tulukuse määr on jätkuvalt 6,2%. Ettevõte teatas, et on korduvalt toonitanud oma usku läbipaistvasse regulatsiooniprotsessi, ning soovi arendada sisukat dialoogi, mis arvestaks 2001. aastal sõlmitud erastamislepinguga.