• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Logistika. Kiired lahendused talvekülma vastu ladudes

    Ladude kütmiseks on mitu võimalust – varem eelistati gaasi- või õlikütet, aga ka katlamajast või soojusvõrgust saadavat soojust ning elektrit. Mida aga teha, kui talv läheneb, aga katla­maja ehitamiseks pole raha ega aega? Sooja on ometi vaja.

    “Õhksoojuspump on laos kõige soodsam kütmislahendus. Võib üsna kindlalt väita, et õhksoojuspumbast enam soodsamat võimalust lao kütmiseks ei ole,” kinnitas ABC Kliima salongi direktor Priit Pärn.
    Ta selgitas, et õhksoojuspump kannab välis­õhust pumbatud soojuse siseseadme abil laoruumile edasi, samal ajal kui ükski teine soojuspumba liik seda ei võimalda.
    Maasoojus- või õhk-vesisoojuspumba puhul on soojuse ülekandmiseks vaja ehitada eraldi küttejaotus ja ringluspumpade abil see radiaatorite või puhurite kaudu köetavale ruumile edasi kanda. Pärna sõnul muutub kütmine seetõttu aga kallimaks.
    Õhksoojuspumbad on arengus jõudnud sinna­maani, et võivad erinevalt varasemast hoida ka madalat sisetemperatuuri.
    Seetõttu sobivad õhksoojuspumbad nüüd ka ladude ja tööstushoonete kütmiseks. Pärna sõnul saab õhksoojuspumbaga küttes arvestada, et umbes sajaruutmeetrise pinna kütmiseks kulub tuhat eurot.
    Aitab ka kombineeritud lahendus. Soojuskiirgureid müüva Airvitamin Grupi juhi Valdur Kausi sõnul tasub kaaluda ka kiirgurite ja õhksoojuspumpade kombineerimist. “Infrapunal töötavaid soojuskiirgureid sobib kasutada, kui laos on paiksed töökohad, kus toimub näiteks kauba pakkimine või varuosade korje,” selgitas ta.
    Kaus lisas, et kohtsoojenduseks mõeldud kiirgurid tuleb paigutada töötajate lähedale, et neist õhkuvat soojust ka tunda oleks. Kiirgurid aitavad ka siis, kui talvekülm tuleb ootamatult ning täiendavat võimsust kütmisel vajab lao­osa või näiteks töötajate puhkeruum.
    Soojuskiirguri laenutamine on Kausi sõnul mõistlik vaid siis, kui seadet vajatakse paarist päevast paari nädalani. Pikema laenutusaja puhul on mõistlikum kütteseade osta.
    Lisaks elektriga töötavatele soojuskiirguritele on n-ö kergesti kohale asetatavatest soojenditest võimalik valida veel gaasipõletid.
    Nende nõrkus võrreldes elektrikiirguriga on ohtlikkus ja maksumus, sest gaasipõleti vajab gaasiballooni või tsentraalse gaasi puhul süsteemi väljaehitamist.
    Gaasipõleti sobib hästi sinna, kus puudub elekter või piisav elektrivõimsus. “Samas tuleb teada, et gaasiseadmed ei tööta väga madalatel temperatuuridel. Elektriga töötavatel soojuskiirguritel temperatuuripiiranguid pole,” märkis Kaus.
    Airvitamini juhi kinnitusel on halvasti soojustatud või soojustamata ladu kütta sama mõttetu kui välisõhku soojendada. “Kulutad küll palju, aga tulemus on ikka kesine,” märkis Kaus.
    Kütmata ladude puhul soovitab Kaus kasutada soojuskiirgurit, seda ajal, mil laotöötajatel on tööaeg. Sellist võimalust saab rakendada siis, kui laos hoitav kaup talub ka kangemaid külmakraade, märkis Kaus.
    Üleliia kallid investeeringud. Priit Pärn märkis, et ettevõtjad investeerivad mõttetult kallitesse kütte­liikidesse. “Ehitatakse katlamaju, veetakse magistraale, liitutakse gaasiga, köetakse elektriga ja ehitatakse välja küttejaotusi, mis maksavad ilma katla­majatagi rohkem kui õhksoojuspumpade investeering kokku,” loetles Pärn.
    Kaus ütles, et  suurim viga ladude kütmisel kiirguritega on see, kui kiirgur paigutatakse liiga kõrgele. “Infrapunakiirgurite puhul on tehnoloogia selline, et soovituslik kiirgamiskaugus on kaks kuni neli meetrit. Kui panna kiirgur lae alla – nii seitsme-kaheksa meetri kõrgusele –, tunned alles õhtul, et sealt tuleb ka sooja,” selgitas ta.
    Teine viga on tema hinnangul see, et väga suure ruumi kütmiseks kasutatakse vaid paari väikese võimsusega kiirgurit ja ollakse pettunud, kui ruum ei lähe soojaks.
    “Tasub teada, et kahekilovatine soojuskiirgur annab välja kaks korda sama palju sooja kui sama võimas soojapuhur. Siit tuleb välja ka kiirguri rahaline võit,” rääkis Kaus.
    Nii Pärn kui ka Kaus rõhutasid, et ladu kütma asudes tasub esimesena selgeks teha, milliseid temperatuure on vaja seal hoiustatavale kaubale ning millist temperatuuri tahetakse lattu ajaks, mil seal on töötajad.
    Raha võib tulla tagasi aastaga. OÜ Tee Kinnis­vara juhatuse liikme Meelis Kõrgekivi sõnul kasutatakse neil avatud kahekorruselise ja 6512kuupmeetrise lao kütmiseks vaid nelja kuuekilovatist soojuspumpa. “Lisaks on lao seintele soojuspumpade alla paigutatud ka elektriradiaatorid juhuks, kui pump lahjaks jääb, aga 2012.–2013. aasta talvise kütteperioodi jooksul neid vaja ei läinud,” märkis ta.
    Kõrgekivi sõnul kulus möödunud talve kõige külmemal kuul lao kütmisele soojuspumbaga 3500 kW/h elektrit, samal ajal kui kütteperioodi keskmine oli 2200 kW/h.
    ABC Kliima Pärnu salongi juht Mart Lohk lisas võrdluseks, et sama lao kütmisele elektripuhuriga oleks kulunud külmal kuul 8000 kW/h elektrienergiat. Õhksoojuspumba kasutamine toob seega kuus sisse 600 eurot kasu ehk headel tingimustel tasub investeering õhksoojuspumpadesse ära ühe aastaga.
    Kõrgekivi rääkis, et esialgu oli ettevõttel plaanis hakata ladu kütma oma gaasikatlamajaga, aga arvutused näitasid, et see oleks tulnud praegusest lahendusest vähemalt kaks-kolm korda kallim. Kaugkütte puhul oleks hinnavahe olnud veidi väiksem.
    Algselt oli plaanis lao kütmiseks rohkem soojuspumpasid osta, kuid nüüd on Kõrge­kivi sõnul näha, et neljast piisab täiesti. Temperatuur laos püsib tema sõnul olenevalt välistemperatuurist 16 ja 18 plusskraadi vahel. Soojuspumba kasuks otsustamisel tuleb Kõrgekivi sõnul arvestada sellega, et talvega koguneb soojuspumba väliosa alla jäähunnik, mida põhjustab soojuspumba väliosa regulaarselt töötav sulatusrežiim.
    Õhksoojuspumba vaenlane on tolm
    Tootmishooneid sobib sarnaselt ladudega kütta õhksoojuspumbaga tingimusel, et tegemist ei ole tolmuse ruumiga. “Kõige suurem õhksoojuspumba vaenlane on tolm. Mõnel juhul võib saada takistuseks ka välisosade paigaldamise võimaluse puudumine,” märkis ABC Kliima salongi direktor Priit Pärn.Oluline on tähelepanu pöörata ka piisava elektrivõimsuse olemasolule. “Saja ruutmeetri kohta peaks arvestama vähemalt 2,5 kW elektrivõimsusega,” lisas Pärn.Airvitamin Grupi juhi Valdur Kausi sõnul on soojuskiirgurid hea valik, kui tegemist on tolmuse tootmishoonega, kuhu õhksoojuspumpa paigaldada ei saa. “Kui kiirgureid kasutatakse iga päev, võib neid kasutada ka tolmuses tootmishoones,” ütles ta.Kaus lisas, et samas ei saa kiirgurit lihtsalt tööle lülitada siis, kui see on tolmuses ruumis välja­lülitatult seisnud terve suve. “Tolm koguneb kiirgurisse ja seadet tuleb enne kasutama hakkamist hooldada. Näiteks kasutavad paljud autoremonditöö­kojad soojuskiirgureid just seetõttu, et neil on seal väga tolmune,” märkis ta.Tootmishoone kütmiseks soovitas Kaus termostaadil töötavat kolmekilovatist ALFi kiirgurit või reguleeritavat UFO soojuskiirurit.Esimene võimaldab kiirguri seadistada režiimile, mis hoiab ruumis soovitud temperatuuri, teine sobib paremini töötaja töökoha kütmiseks, kuna kiirguri võimsust saab vastavalt temperatuurimuutustele lihtsalt reguleerida.
     
    Pane tähele
    Õhksoojuspumba eelised
    Õhksoojuspump ei vaja ­regulaarset hooldust ega hoolduslepingut.Soojustegur ehk COP on arv, mis näitab, mitu korda annab seade rohkem soojusenergiat võrreldes kulutatud elektrienergiaga. Mida suurem on COP, seda suurem on sääst.COPi arvutamiseks jagatakse saadud soojusenergia kasutatud elektrienergiaga. Näiteks kui COP on 4,4, siis järelikult pumpab soojuspump ühe kilovatt-tunni elektriga 4,4 kWh soojust.
     
    Taust
    Peamised tegurid õhksoojuspumba võimsuse valikul
    köetava pinna suurushoone soojustusklimaatiline piirkondkui avara planeeringuga on hoonekuhu on tehniliselt võimalik paigaldada soojuspumba siseosamillist temperatuuri tahetakse hoones hoidakas soovitakse kasutada ka suvist jahutustmillise kütteliigiga õhksoojuspumpa kombineeritakse
     
    Tasub teada
    Soojendi ümbrus peab vaba olema
    Ärge paigutage soojendi ette ehk lähemale kui üks meeter mööblit, pabereid, riideid, kardinaid jms. Kui soojendi on sisse lülitatud, hoidke esemed eemal selle külgedest ja ka tagaosast.Vältige pikendusjuhtme kasutamist, sest see võib üle kuumeneda ja põhjustada tulekahju. Kui aga pikendusjuhtme kasutamine on vältimatu, siis peab see olema vähemalt 2mmz (14 AWG) ja nimivõimsusega vähemalt 3000 W.Kontrollige reflektori ja IR-hõõgniidi puhtust vähemalt kord kuus. Kontrollimiste arvu võib suurendada lähtudes keskkonna tolmususest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Enefiti börsikell kuulutab Eesti väikeaktsionäri triumfi
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Börs: USA turul parim nädal alates juunist
USA aktsiaturud lõpetasid reede tõusuga ning Dow Jonesi indeksi jaoks oli see nädal parim alates juunist. Aktsiatel aitasid nädala jooksul kallineda pankade tugevad kvartalitulemused, vahendab Reuters.
USA aktsiaturud lõpetasid reede tõusuga ning Dow Jonesi indeksi jaoks oli see nädal parim alates juunist. Aktsiatel aitasid nädala jooksul kallineda pankade tugevad kvartalitulemused, vahendab Reuters.
Keskerakonna valimisöine galerii: absoluutne enamus libises käest
Keskerakond oli südaöise seisuga absoluutset enamust Tallinna 79-liikmelises volikogus kaotamas, ehkki Mihhail Kõlvart tegi isikliku rekordi 27737 häälega.
Keskerakond oli südaöise seisuga absoluutset enamust Tallinna 79-liikmelises volikogus kaotamas, ehkki Mihhail Kõlvart tegi isikliku rekordi 27737 häälega.
Puidutööstuse TOP: nõudluse metsik tõus tekitas ka tootjatele probleeme Reastatud 112 edukaimat firmat!
Puidutööstuse TOPi võitja, Pärnumaal teguseva Ecobirch AS juhataja Gert Rahneli sõnul tekitas tooraine suur nõudluse kasv paljudele puitmaterjalide tootjatele raskusi. Ecobirch sai nõudluse järsu kasvuga hästi hakkama, märkis Rahnel.
Puidutööstuse TOPi võitja, Pärnumaal teguseva Ecobirch AS juhataja Gert Rahneli sõnul tekitas tooraine suur nõudluse kasv paljudele puitmaterjalide tootjatele raskusi. Ecobirch sai nõudluse järsu kasvuga hästi hakkama, märkis Rahnel.