• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Jaano Vink: pakkumised avalikuks – miks ka mitte!

    Äripäev kirjutas juhtkirjas, et üheks riigihangete läbipaistvuse suurendamise meetodiks võiks olla kõigi pakkumiste avaldamine pärast võitja selgumist. Nordeconi juhi Jaano Vingi sõnul võiks seda vabalt teha.

    “Ei näe ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti, miks seda ei võiks teha. Pakutud hinnad ei ole ju mingil moel saladus või konkurentsieelis, mida peaks varjama,” märkis ta.
    See annaks kõigile ettevõtjatele võrdse võimaluse end teistega võrrelda. Ettevõtjad saavad nii otsest kui ka kaudset tagasisidet, mida hinnati ja millele ehk järgmisel korral ise rohkem tähelepanu pöörata.
    “Selleks, et hinnata pakkujate erinevaid oskusi ja võimekusi (sh usaldusväärsust), peavad tellijad ise hankeprotsessi maksimaalselt professionaalselt korraldama. See tähendab, et kõige suurem rõhk tuleb panna tellijate oskuste kasvatamisele riigihangete ettevalmistamisel ja läbiviimisel,” ütles Vink
    Riik on vilets tellija, arvab Skanska juht. Riik tahab ilmselt väga saada seda kõige madalamat hinda ja on nõus kehva kvaliteedi ja maksmata maksudega, märkis Skanska juht Andres Aavik küsimuse peale, miks riigihangete läbipaistvuses ja usaldusväärsuses midagi muutunud ei ole.
    “See on keeruline, sest osa neid pakkumisi sisaldab firmade oma käekirja ja infot, mida pole väga hea avalikult jagada. Praegu saavad kõik osalejad teada oma lõppnumbri ja võivad seda võrrelda. Ma arvan, et riigihangetes on palju muid asju, mida tuleks muuta,” märkis Aavik ja lisas, et tegelikult algab kõik sellest, kuidas on määratud hankel osalejate ring, kas pakkumisel saavad ikka kõik osaleda või siis need ei saa, kes on viimastel aastatel rikkumisi toime pannud.
    “Võiks olla ka andmebaas, kus hankija annab töötegijale hinnangu. Kui mõne töötegija kohta on jätkuvalt negatiivseid hinnanguid, siis võiks olla see üks piirang,” lausus ­Aavik ning lisas, et tegelikult peaks see olema seadusandja töö.
     Lahtiste kaartidega. Hankija seisukohast lähtuvalt toetame ideed avalikustada riigihankel edukaks tunnistatud pakkuja pakkumus täies mahus, märkis Riigi Kinnisvara ASi juhatuse liige ja haldusdirektor Elari Udam.
    “Toetame ideed avalikustada riigihankel edukaks tunnistatud pakkumus,” ütles Udam.
    “Kõikvõimalike skeemidega on võimalik juriidiliste “kehadega” opereerida ning nii vastutust hajutada. Et seda ei juhtuks, peaks vastutus liikuma mööda füüsiliste isikute liini. Näiteks kutse-eetika reeglite rikkumise puhul kaotab kutsetunnistus kehtivuse,” märkis Udam
    Udami meelest tuleks pakkumistes alati ära näidata tööjõukulu ja sellega seotud riiklikud maksud. “Sellisel juhul valitakse võitja summa järgi, millest on maksud maha arvatud. Maksu summa tasub hankija otse riigi tuludesse ning seda saab tasaarveldada,” märkis Udam.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Erkki Kubber: kas järgmised ükssarvikud võiksid olla miljardilise väärtuse asemel hoopis miljardi inimese aitajad?
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
WeWork jõudis teisel katsel New Yorgi börsile
NYSE börsil alustas täna kauplemist kontorirentija WeWork, mille kahe aasta tagune esimene katse aktsiaid noteerida lõppes fiaskoga.
NYSE börsil alustas täna kauplemist kontorirentija WeWork, mille kahe aasta tagune esimene katse aktsiaid noteerida lõppes fiaskoga.
Energiavaesus ähvardab muutuda reaalsuseks
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets tõdes, et teatud hinna juures muutub enrgiavaesus Euroopa riikides väga suureks probleemiks.
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets tõdes, et teatud hinna juures muutub enrgiavaesus Euroopa riikides väga suureks probleemiks.
Aasta auto finalistid: elektriautode paremik peab laetud lahingut, aga fossiilikad võivad üllatada
Eesti aasta auto valimise lõppkuuikust leiab nii kaks kõva konkurenti eesrindlike elektri-pereautode seas kui ka odavaima uue auto. Võitja otsustavasse žüriisse kuulub teiste hulgas Äripäeva ajakirjanik.
Eesti aasta auto valimise lõppkuuikust leiab nii kaks kõva konkurenti eesrindlike elektri-pereautode seas kui ka odavaima uue auto. Võitja otsustavasse žüriisse kuulub teiste hulgas Äripäeva ajakirjanik.