- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tõnu Mertsina: ekspordiks suunatud toodang väheneb
Kui esimeses kvartalis müüdi välisturule 73% toodangust, siis kolmandaks kvartaliks vähenes see 70%ni, lisas ta panga pressiteates. Septembris müüdi välisturule 3% vähem toodangut kui aasta varem.
Pärast üheksa kuud kestnud mõõdukat kasvu läks töötleva tööstuse toodangu maht augustis aastatagusega võrreldes kergesse langusesse, mis septembris veelgi süvenes. Eelmise aasta septembriga võrreldes tootsid töötleva tööstuse ettevõtted 2% võrra vähem toodangut. Töötleva tööstuse toodang vähenes ka kuises võrdluses.
Põhimõju tuli elektroonikatoodete väiksemast ekspordist, mis langes nii aastatagusega kui ka kuises võrdluses enam kui viiendiku võrra. Kui varem on elektroonikatööstus töötleva tööstuse toodangut üleval hoidnud, siis septembris vähenes selle toodang aastatagusega võrreldes järsult 15% ning selle languse mõju kogu sektorile oli domineerivalt kõige suurem, märkis Mertsina.
Töötleva tööstuse langusele aitas tema sõnul oluliselt kaasa ka elektriseadmete ning masinate ja seadmete tootmise mahu vähenemine. Elektriseadmete toodang on sellel aastal vähenenud keskmiselt 8% ning masinate ja seadmete toodang 5%.
Enim toetasid töötleva tööstuse toodangumahu kasvu aga puidu- ja toiduainetetööstus, kus toodang kasvas vastavalt 9% ja 7%.
Samal ajal müüsid rõivatootjad välisturule ligikaudu 30% rohkem toodangut kui aasta varem, toiduainetetööstus veerandi võrra ning puidutööstus ja elektriseadmete tootjad viiendiku võrra rohkem. Toiduainetetööstuses kasvas kiiresti nii liha-, kala-, piimatoodete kui maiustuste eksport.
Siiani on toiduainetetööstuses välisturule suunatud müügi osakaal töötleva tööstuse ettevõtete hulgas olnud üks tagasihoidlikumaid – ligikaudu kolmandik, sõnas Mertsina. Samas on toiduainetetööstuse eksport suurenenud sellel aasta juba keskmiselt 14%, mis aitab välisturule suunatud müügi osakaalu ka tasapisi kasvatada.
Kui Eestis on tööstustoodang kasvanud käesoleval aastal keskmiselt 4% ja sealhulgas töötleva tööstuse toodang 3%, siis meie peamiste kaubanduspartnerite tööstustoodang on vähenenud. Soomes ja Rootsis on tööstustoodang selle aasta esimese kaheksa kuuga alanenud 4%, Venemaa töötleva tööstuse toodang vähenes augustis juba neljandat kuud järjest.
Vaatamata tööstustoodangu langusele on nii Eestis kui Euroopa Liidus tervikuna tööstuse kindlustunne Mertsina sõnul suurenenud. Kui septembris kasvas eurotsooni ostujuhtide koondindeks (PMI) kuuendat kuud järjest ning tõusis 27 kuu kõrgeimale tasemele, toimus oktoobris kerge korrektsioon allapoole. "See tuli tõenäoliselt teenuste sektorist, kus majandusaktiivsus paranes vaid marginaalselt," märkis ta.
Samal näitas töötleva tööstuse toodangu kasv kiirenemise märke. Septembrikuu seisuga PMI viitab kolmandal kvartalil ligikaudu samasugusele euroala SKP kasvule, kui teises kvartalis.
"Meie peamiste kaubanduspartnerite suhteliselt vilets majandusseis koos nõrgema nõudlusega pärsib jätkuvalt Eesti tööstusettevõtete eksporti. Samas ootame maailmamajanduse paranemise toel nendes riikides nõudluse tugevnemist, mis lubab eeldada ka töötleva tööstuse ekspordivõimaluste ja toodangumahu kasvu paranemist," selgitas Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele