Kas Euroopa Keskpank tõrjub deflatsiooni?

Sest mitu analüütikut on seda meelt, et deflatsiooni põhjustab viis, kuidas euroala on  võlakriisile reageerinud – karm kärpekuur ja reaalpalkade langus perifeerias, ilma et sarnase paranduse oleksid läbi teinud jooksevkonto ülejäägiga riigid, kirjutab oma viimases nädalakommentaaris ajalehe Financial Times analüütik Wolfgang Münchau.

See seisukoht toetab USA läinud nädalal avaldatud kriitikat Saksamaa majanduspoliitika aadressil, millele sekundeeris IMF, ärgitades samuti Saksamaad enam sisenõudlust ergutama.

“Ülemäärase defitsiidi vähendamine euroalal ei ole lihtsalt võimalik ilma selleta, et ka ülejäägid vähenevad,” ütles IMFi asedirektor David Lipton agentuuri Bloomberg vahendusel.

Surve keskpangale. Eurostati läinud nädalal avalikustatud esialgsel hinnangul aeglustus euro­ala inflatsioon oktoobris septembri 1,1 protsendilt 0,7%-le ja tööpuudus püsis rekordilisel 12,2%-l. Üheksa kuud järjest on inflatsiooni tase jäänud keskpanga sihiks seatud 2% piirist madalamaks, mis eeldaks keskpangalt uut stiimulit.

Bank of America, UBS ja Royal Bank of Scotland prognoosivad euroala enim jälgitud baasintressi määra kärbet praeguselt 0,5% tasemelt juba sel neljapäeval. BNP Paribas, Societe Generale ja ­JPMorgan Chase prognoosivad intressimäära kärbet detsembris, mil Euroopa Keskpank avaldab ka oma uue inflatsiooniprognoosi. “Kui nad kärbivad oma tuleva aasta inflatsiooni­prognoosi praeguselt 1,3%-lt ühele protsendile või veelgi allapoole, võib see Euroopa Keskpanka tegutsema sundida,” ütles Barclays panga analüütik Giuseppe Maraffino.

Kui inflatsiooniootused muutuvad ja inimesed hakkavad ostmist madalama hinna ootuses edasi lükkama, võib see euroala vaevalt toibunud majanduse uuesti langusesse viia.

Majanduses nõrk seis. Töötus on ikka alles rekordtasemel ning firmad laenupõuas. Reitinguagentuur Fitch toob värskes ülevaates välja, et Euroopa 16 suurimat panka on kahel viimasel aastal investeeringuid ­euroala riikide võlakirjadesse suurendanud 26% võrra, ettevõtluslaenud on samal ajal 9% vähenenud.

“Me küll lausdeflatsiooni euroalal ei prognoosi, kuid selline oht kasvab,” ütles Bloombergile ABN Amro Banki ökonomist Nick Kounis. “Järjest tugevamad argumendid räägivad selle poolt, et ­Euroopa Keskpank peaks võtma veelgi agressiivsema hoiaku rahapoliitika leevendamiseks.”

Sellele on keskpanga nõukogus ka tugevaid vastu­hääli, möönis Kounis, viidates Saksamaa keskpanga juhile Jens Weidmannile, kes on korduvalt hoiatanud liiga kauaks liiga lõdvaks jäänud rahapoliitika riskide eest.

Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi on seni andnud vastakaid signaale. Juunis, kui euro­ala inflatsioonimäär oli veel 1,6%, ütles ta, et madalam inflatsioon on hea, tugevdades ostujõudu. Kuu ­aega hiljem nentis ta, et keskpanga hinna­stabiilsuse definitsioon puudutab nii hindade tõusu kui ka langust. Ehk siis ühtmoodi halb on liiga kiire tõus ja liiga suur langus.

Läinud nädalal hoiatas Euroopa Keskpanga juhatuse liige Benoit Coeure, et euroala ähvardab Jaapani laadis kaotatud kümnend. Ootab hoopis kaotatud põlvkond, on Wolfgang Münchau dramaatilisem.

Häda ots ei paista. “See, kuidas euroala püüab kriisi lahendada – võlgu maha kandmata, ilma tasandusmakseteta ja ilma ühiste võlainstrumentideta, panustades üksnes eelarvete konsolideerimisele – on tulemuseks andnud deflatsioonilise võlakriisi, millel lõppu ei paista,” nendib Münchau, jättes siiski liitumata nendega, kes eurol üldse tulevikku ei näe.

“Ma ei tunnistaks tõelise poliitilise liidu mõtet veel lootusetuks,” kirjutas ta, visandades selle elementidena mehhanismi olemasoleva võlakoorma lahendamiseks, ühiseid võlakirju edaspidiseks, tugevalt kesktasandil ankurdatud pangandusliitu ja tasandusmakseid.

Kõik see ei ole mõeldav, kui ELi kodanikud ei nõustu vajalike muudatustega ELi aluslepingutes.

Münchau hinnangul ei lahenda kriisi praegune kurss, kus üritatakse luua pangandusliitu ilma mingilgi moel vastutust ühendamata, või sõnudes, et kriis on läbi.

Samuti ei maksa loota, et saab naasta 1998. aastasse ja kõike otsast alustada. Kui laguneb euro, kannatab ka ühisturg.