“Kahtlen, kas koduses eelarvedebatis ratsionaalset elementi üldse on,” jäi minister samas napisõnaliseks küsimuse peale, mis lisaväärtust komisjoni hinnang Eesti eelarvedebatti annab.

Eesti oli koos Saksamaaga ainus riik, mis komisjoni tagasiside järgi täidab stabiilsus- ja kasvupakti tingimused  ehk euroala alusreeglid, mis ühisraha esimesel kümnendil Saksamaa ja Prantsusmaa eestvedamisel käest lasti.

Samas sai kaua euroala priimus  olnud Soome komisjonilt tõsise hoiatuse, et eelarve praegusel kujul riskib rahaliidu reeglitest üle astuda.

Soome kaldub kursilt. “Trend on väga murettekitav,” ütles rahandusvolinik Olli Rehn Soome kohta, kui reedel Brüsselis komisjoni hinnangut tutvustas.

Soome avaliku sektori võlg kasvab tuleval aastal 60,7%-le SKPst ja sealt edasi 62%-le ning riigil on suur risk kõrvale kalduda struktuurse eelarvedefitsiidi vähendamiseks seatud kursist.

Et aga rikkumine on suuresti tingitud Soome majanduse kehvast seisust ning paar protsenti tuleb võlakoormale otsa ka euroala raskustes riikide abistamisest (võlatase ilma abipakettideta oleks 58,1% SKPst), ei pea komisjon vajalikuks Soome puhul n-ö ülemäärase võla protsessi algatada. See tähendaks riigile rangemaid nõudeid ja järelevalvet, mis võib lõpuks kaasa tuua ka sanktsioonid.

Olli Rehn nentis, et majanduspoliitika koordineerimisel on rõhk pigem partnerlusel kui sanktsioonidel. Teisalt on eelarvenumbreid hõlpsam “normi” ajada, kui teha reforme, mis majanduse kasvupotentsiaali suurendavad. Nii oli olulisemgi eelmise nädala kolmapäev, mil komisjon avalikustas, et kokku 16 riigil on makromajanduses ohtlikke tendentse, mida tuleb põhjalikumalt analüüsida.  Näiteks Saksamaa suure jooksevkonto defitsiidi põhjuseid ja võimalikke negatiivseid mõjusid.

Majanduspoliitika suurema koordineerimisega tahetakse vältida, et tasakaalutus ühe riigi majanduses võiks negatiivselt mõjutada teisi riike.

Rehn kordas reedel kriitikat Saksamaa aadressil, mis täidab küll euroala alusreeglid (võlg ületab piiri, kuid on alanemas nõutud tempos – toim), kuid “pole edenenud” struktuursete reformidega, millest võidaksid nii Saksamaa ise kui ka ­euroala tervikuna.

“Palun viige ellu majandusreformid, mis veelgi kodumaist nõudlust tugevdavad ning suurendavad nii avaliku kui ka erasektori  investeeringuid,” selgitas Rehn, mida komisjon Saksamaad kritiseerides õieti silmas peab. Komisjon soovitab Saksamaal tagada eelkõige madalamapalgalistele stabiilne palgatõus ning avada teenuste turg ja ka näiteks ehitussektor suuremale konkurentsile.

Suurriikide eelarvekulud kriitika all. Kriitilist tagasisidet said Rehnilt kõik suured euroala riigid. Itaalia ei suuda oma võlakoormat ja  Hispaania riigieelarve defitsiiti vähendada piisavalt kiiresti, Prantsusmaa on aga oma eelarve koostanud nii piiri peal, et mingit varu võimalikuks kõrvalekaldeks pole üldse jäänud.

Rehn nimetas eelarve-eelnõude hindamist oluliseks verstapostiks majanduspoliitika koordineerimisel.

Selle kinnituseks, et ka raskustes riikide abistamiseks euroalal valitud strateegia on end õigustanud, tõi Olli Rehn välja Iirimaa ja Hispaania, mis mõlemad on tänavu abiprogrammi alt välja tulemas.

“See näitab kogu Euroopale ... et tingimustega abi andmine oli mõistlik,” ütles Rehn.

Kõik pole kuld. Mündi teine pool on, et mõlemad väljuvad programmist (Hispaania abiprogrammist pankadele – toim) suure võlakoormaga.

Iirimaa võlatase 124 protsenti SKPst on euroala suurimaid, Hispaania võlg on kasvamas 94 protsendile SKPst, Hispaania eelarve defitsiit on üle 5 protsendi ning enam kui veerand tööealistest tööta. Ja ülejäänud abiprogrammiriikide käekäik – Kreeka, Küpros, Portugal – on alles lahtine.

Reedel lõppes ka Euroopa Liidu rahandusministrite järjekordne kõnelustevoor pangandusliidu teise samba – ühtse kriisihaldusmehhanismi teemal, kus Saksamaal on suuri reservatsioone euroala alalise kriisimehhanismi ehk Euroopa maksumaksja raha kasutamise osas euroala pankade jalule aitamiseks.

“Kriisihaldusmehhanismi suhtes on põhjust olla optimistlik,” märkis Jürgen Ligi siiski perspektiivist, et aasta lõpuks kokkulepe sünnib.

Nii jõuaks Euroopa Parlament uued reeglid veel enne kevadisi valimisi ära menetleda.

Eestil tasuks kulud üle vaadata

Euroopa Komisjoni rahandusvoliniku Olli Rehni kabineti liige Natalie Lubenets, kes tutvustas reedel Tallinnas komisjoni uusi volitusi liikmesriikide eelarveprotsessi suunamisel, ütles, et Eestis võiks üle kaaluda, kas defitsiidis eelarve on ikka põhjendatud.

Kuidas katta kulud ilma defitsiidita. “Tunnustame seda, et Eestil on eelarvereeglid täidetud,” ütles Lubanets Eesti eelarve-eelnõule antud Euroopa Komisjoni hinnangut kommenteerides.“Samas me juhime tähelepanu, et järgmisel aastal on eelarve defitsiidis. See ei ole iseenesest probleem, aga võib-olla tuleks kriitilise pilguga kulud üle vaadata ja küsida, kas need on nii kasulikud ja vajalikud, et neid võlaga rahastada.Või hoopis võiks küsida, kust võtta täiendava tulu allikaid, et neid kulusid katta ilma defitsiidita.”

Eesti on teinud rehkendusest poole. Hinnates Euroopa Komisjoni nn riigipõhiste soovituste täitmist Eestis, leidis komisjon “mõningast edu”.Eelarve tasakaalu sätestav reegel on Eestis vastuvõtmisel, ent vähe edasiminekut on konkreetsemate kulupiiridega mitme aasta vaates.Teisalt toetab komisjon oma hinnangus firmaautode käibemaksusoodustuse vähendamist, leides, et see on kooskõlas Eestile antud soovitustega transpordisektori energiatõhususe parandamiseks ja keskkonnasäästliku käitumise ergutamiseks, milleks soovitati kaaluda automaksu kehtestamist.

 

Euroopa Komisjonil suuremad volitused

Euroala kriisis otsustasid liikmesriigid suurendada ­Euroopa Komisjoni volitusi majanduspoliitika järelevalves ja suunamisel.Reedel avaldas komisjon esmakordselt hinnangud ­euroala riikide eelarve-eelnõudele enne nende heakskiitmist liikmesriigi parlamendis.Komisjoni hinnang ei ole siduv, kuid kui mõni riik euro­ala reegleid püsivalt eirab, on karmistunud reeglite järgi võimalikud sanktsioonid.Praegu ei ole ühegi riigi seis nii halb, et juba sanktsioonid ähvardaksid.