„See ei ole võimalik, need mahud on lihtsalt liiga väikesed, see ei toimi,“ ütles Veskimägi. Küll aga näevad kaitsetööstusettevõtted tema hinnangul kaitseväge kui strateegilist partnerit. Ühelt poolt selleks, et ettevõttel oleks võimalik saada tagasi kogemust, mida Eesti kaitseväelastel on konkreetsest lahingoperatsioonidest pakkuda ja teiselt poolt selleks, et anda oma tooted kaitseväele kasutada, mille abil nendele tekiksid soovitajad.

„Me näeme eelkõige Eesti kaitseväge mitte nii-öelda potentsiaalse tulevase hankijana, kuivõrd just partnerina, kellega koos tootearendus saab ja peab toimima, et tulevikus oleks võimalik neid tooteid ka Eestist välja müüa,“ sõnas Veskimägi.

Kaitsetööstuses on peamised tellijad riigid, mistõttu peab Veskimägi üheks võtmeküsimuseks, kuidas langeval turul ellu jääda, sest praegu enamik arenenud riike tõmbab eelarveid koomale.

„Võti on selles, et me peame ühena Euroopa Liidu liikmesriikidest väga tugevalt töötama selle nimel, et Euroopa kaitsetööstuse turg kui selline liberaliseeruks, sest täna võib siiski öelda, et sisuliselt 80% nendest lepingutest, mida ELis sõlmitakse, on rahvuslikul põhimõttel sõlmitavad lepingud,“ märkis Veskimägi. Ta lisas, et kaitsetööstuse turu liberaliseerides tekib Eesti ettevõtjatel juurdepääs ka teiste riikide kaitsehangetele, kus suudaksid siinsed ettevõtjad olla tema hinnangul edukad.

Eelarvete kärpimine tähendab kaitsetööstuse puhul ka seda, et otsitakse efektiivsust, võimalusi, kuidas saada kulusid alla, innovaatilisust ja vanade asjade putitamist. Veskimägi hinnangul vastavad siinsed ettevõtted just nendele nõudmistele.

„Eesti ettevõtted, mis on väga efektiivsed, innovaatilised ja suudavad pakkuda unikaalseid kliendi vajadustest lähtuvaid lahendusi, mitte karbitooteid, võiks olla ka langeval turul edukad. Ehk ma julgen väita, et kui Euroopa turg avaneks ka meie ettevõtetele ja kui turg tervikuna langeb, suudaksid meie ettevõtted kindlasti tegutseda ja olla üle turu keskmise taseme,“ kõneles Veskimägi.

Võimalusi peidavad endas ka uued arenevad turud Vaikse ookeani ja Aasia piirkonnas, leidis Veskimägi. „Need riigid panustavad väga usinalt praegu oma kaitsevõimekuse suurendamisse ja kasvatavad oma kaitse-eelarvet. Kindlasti oleks küsimus, kuidas meie ettevõtted suudaksid nendele turgudele minna,“ sõnas ta.

Ta tõdes, et välissihtturgudele ei saa Eesti ettevõtjad üksi minna, seda saab ainult teha koostöös riigiga, „sest kaitsetööstus ei ole päris selline business as usual“.