- OMX Baltic0,25%300,76
- OMX Riga0,09%893,82
- OMX Tallinn0,29%2 074,74
- OMX Vilnius0,27%1 205,71
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 100−0,28%8 798,23
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,93
- OMX Baltic0,25%300,76
- OMX Riga0,09%893,82
- OMX Tallinn0,29%2 074,74
- OMX Vilnius0,27%1 205,71
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 100−0,28%8 798,23
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,93
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Veskimägi: kaitsetööstust ei saa kaitseväele üles ehitada
„See ei ole võimalik, need mahud on lihtsalt liiga väikesed, see ei toimi,“ ütles Veskimägi. Küll aga näevad kaitsetööstusettevõtted tema hinnangul kaitseväge kui strateegilist partnerit. Ühelt poolt selleks, et ettevõttel oleks võimalik saada tagasi kogemust, mida Eesti kaitseväelastel on konkreetsest lahingoperatsioonidest pakkuda ja teiselt poolt selleks, et anda oma tooted kaitseväele kasutada, mille abil nendele tekiksid soovitajad.
„Me näeme eelkõige Eesti kaitseväge mitte nii-öelda potentsiaalse tulevase hankijana, kuivõrd just partnerina, kellega koos tootearendus saab ja peab toimima, et tulevikus oleks võimalik neid tooteid ka Eestist välja müüa,“ sõnas Veskimägi.
Kaitsetööstuses on peamised tellijad riigid, mistõttu peab Veskimägi üheks võtmeküsimuseks, kuidas langeval turul ellu jääda, sest praegu enamik arenenud riike tõmbab eelarveid koomale.
„Võti on selles, et me peame ühena Euroopa Liidu liikmesriikidest väga tugevalt töötama selle nimel, et Euroopa kaitsetööstuse turg kui selline liberaliseeruks, sest täna võib siiski öelda, et sisuliselt 80% nendest lepingutest, mida ELis sõlmitakse, on rahvuslikul põhimõttel sõlmitavad lepingud,“ märkis Veskimägi. Ta lisas, et kaitsetööstuse turu liberaliseerides tekib Eesti ettevõtjatel juurdepääs ka teiste riikide kaitsehangetele, kus suudaksid siinsed ettevõtjad olla tema hinnangul edukad.
Eelarvete kärpimine tähendab kaitsetööstuse puhul ka seda, et otsitakse efektiivsust, võimalusi, kuidas saada kulusid alla, innovaatilisust ja vanade asjade putitamist. Veskimägi hinnangul vastavad siinsed ettevõtted just nendele nõudmistele.
„Eesti ettevõtted, mis on väga efektiivsed, innovaatilised ja suudavad pakkuda unikaalseid kliendi vajadustest lähtuvaid lahendusi, mitte karbitooteid, võiks olla ka langeval turul edukad. Ehk ma julgen väita, et kui Euroopa turg avaneks ka meie ettevõtetele ja kui turg tervikuna langeb, suudaksid meie ettevõtted kindlasti tegutseda ja olla üle turu keskmise taseme,“ kõneles Veskimägi.
Võimalusi peidavad endas ka uued arenevad turud Vaikse ookeani ja Aasia piirkonnas, leidis Veskimägi. „Need riigid panustavad väga usinalt praegu oma kaitsevõimekuse suurendamisse ja kasvatavad oma kaitse-eelarvet. Kindlasti oleks küsimus, kuidas meie ettevõtted suudaksid nendele turgudele minna,“ sõnas ta.
Ta tõdes, et välissihtturgudele ei saa Eesti ettevõtjad üksi minna, seda saab ainult teha koostöös riigiga, „sest kaitsetööstus ei ole päris selline business as usual“.
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele