Läti valitsus astub tagasi

Peaminister Valdis Dombrovskis teatas sellest eile pärast kohtumist Läti presidendi Andris Berzinšiga.

Dombrovskis on olnud Läti peaminister 2009. aasta märtsist. Tema juhitud kolm järjestikust valitsust tõid riigi välja rängast majanduskriisist. Tuleva aasta 1. jaanuarist saab Lätist euroala liige. Neljandat korda Dombrovskis enam valitsust juhtima ei hakka, vaid naaseb lihtliikmena parlamenti, teatas ametist lahkuv peaminister eile pressikonverentsil.

“Ma ei näe sellist võimalust. Me arutasime presidendiga seda,” ütles Dombrovskis peaministrina jätkamise kohta.

Peaminister kaalus tagasiastumist juba katastroofipäeval. 21. novembril Riia eeslinnas kaupluse lae kokkuvarisemisest ohvritega lõppenud suurõnnetus oli rängim Läti taasiseseisvumisest 1991. aastal. Hukkunute seas oli ka kolm varingu alla jäänud päästjat.

“Ma teatan oma tagasiastumisest peaministri kohalt ja võtan Zolitude tragöödia eest poliitilise vastuse,” teatas Dombrovskis. Pressikonverentsil lisas ta, et kaalus tagasiastumist juba läinud nädala neljapäeval. Riia linnapea Nils Ušakovs tagasi astuda ei kavatse.

President alustab nüüd parteidega konsultatsioone, et veel enne aasta lõppu uus valitsus ametisse saada.

Et järgmised valimised Lätis toimuvad 2014. aasta oktoobris, ei ole ennetähtaegsete valimiste korraldamine ilmselt mõttekas. Tõenäoliselt võtab riigi juhtimise üle parlamendis praegu esindatud parteide koalitsioon, kommenteeris agentuurile Bloomberg Läti ülikooli politoloog Daunis Auers.

“Keegi pidi selle õnnetuse eest poliitilise vastutuse võtma, selle rahuaja jaoks pretsedenditu õnnetuse eest,” ütles Auers. “Tegemist oli valitsusega, mis servadest juba murenemas oli. Parlamendis vähemuses olles on neil päris raske olnud.”

Habras tasakaal. Tagasi astunud valitsuse moodustasid kolm parteid ja sellel oli sajakohalises parlamendis 49 kohta. Seaduste vastuvõtmiseks saadi toetust parlamendi kuuelt sõltumatult liikmelt. Dombrovskis ütles, et Läti uuel valitsusel peaks olema parlamendis tugevam toetus.

Septembris uuringufirma SKDS korraldatud küsitluse andmeil ei olnud ametist lahkuva valitsuse tööga rahul 75% vastanuist.

“Peaminister on lühikese aja jooksul Läti majandust väga palju edasi viinud, tehes võimalikuks euro käibelevõtmise,” ütles Bloombergile Royal Bank of Scotlandi analüütik Mohammed Kazmi. “Sel põhjusel on tema lahkumine ja sellest tekkiv ebakindlus negatiivne. Samas peaks euro käibelevõtt jääma poliitikale ja reformidele ankruks ning nii ei pea me tõenäoliseks suuremaid muutusi ei investorite suhtumises ega valitsuse poliitikas.”

 

Tragöödia Riias

Möödunud nädala neljapäeva õhtul varises Riia Maxima kaubanduskeskuses sisse katus. Varsti pärast pääste­tööde algust varises kokku veel üks osa seinast. Viimastel andmetel on hukkunud 54 inimest, kellest kolm olid päästjad. Vigastada sai ligi  40 inimest, kelle hulgas olid laps ja kümme päästjat.Vilniaus Prekybale kuuluval Maxima Grupel on poed ­Leedus, Lätis, Eestis, Bulgaarias ja Poolas. 2012. aasta lõpus oli grupil 499 poodi, neist 436 Balti riikides. Grupis töötas 29 500 inimest.