“Ettevaatavalt saab majanduste jaoks proovikiviks toimetulek USA Föderaalreservi ülistimuleeriva rahapoliitika järkjärgulise piiramise kõrvalmõjuga,” kommenteeris Nordea Eesti peaökonomist Tõnu Palm. “Eesti väljakutse on pöörata investeeringud langusest tõhusale kasvule. Kiirema majanduskasvu saavutamiseks loeb ennekõike investeeringute kvaliteet ja nende pikaajaline tootlus. Intressikeskkond koos paraneva väliskeskkonnaga soosib investeerimist,” kinnitas Palm.

Tundlik euroala elavnemise suhtes. Ka järgmiseks aastaks jääb püsima majanduskasvu aeglustumise risk. Ülejärgmisel aastal on aga languse- ja kasvuvõimalused juba tasakaalus, sest Eesti avatud majandus on tundlik euroala elavnemise suhtes. Üle 3,5protsendiline kasv tugineb ekspordi, investeeringute ja valitsussektori kasvavale panusele.

Tõnu Palmi sõnul terendab Eestis järgmisel aastal hoopis n-ö mitteinflatsiooniline majanduskasv. See tähendab, et energiahindade kõrge võrdlusbaas, üha alanevad impordihinnad ning mõõdukas nõudlus lubavad hinnatõusu märkimisväärset aeglustumist lähitulevikus.

Aeglasem hinnatõus toetab aga reaalpalkade pea 4protsendilist kasvu ja majanduse peamist kasvumootorit, milleks on eratarbimine.

Nordea hinnangul läheneb tuleval aastal Eesti hinnatõus ­euroala keskmisele, mis on 0,7 protsenti – see on panga hinnangul oluline suunamuutus.

Tänavust kasvunumbrit peavad pettumuseks. Nordea prognoosib tänavuseks majanduskasvuks 1%, mis on panga hinnangul enamikule pettumus. Kasv jääb märkimisväärselt alla aasta alguse ligi 2% ootusele.

Ootuspäraselt põhjustas majanduse aeglustumise mitu tegurit, mis on valdavalt ajutise mõjuga: riigiinvesteeringute aastatagune kõrge võrdlusbaas, eksporditurgude nõrkus ja kiire hinnatõus.