• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Apteekide asutamise piirang saab ajalooks

    Eilne riigikohtu otsus kaotada järgmise aasta juunis apteekide asutamise piirangud sattus ­ootuspäraselt turuliidrite ja ka väikeste apteegipidajate turmtule alla. Turgu, mis on seni kindlalt paigas olnud, ähvardavad muutused ja konkurents tõotab oluliselt teravamaks muutuda.

    Riigi seisukohast on oluline tagada apteekide säilimine maapiirkondades, seega pole vaidlused turu reguleerimise üle sugugi läbi. Kuna apteekide asutamispiirangud kaovad järgmise aasta juunis, on osapooltel kuus kuud aega uusi regulatsioone arutada.
    Apteekide asutamispiirangute kaotamise taotluse esitas jaanuaris riigikohtule õiguskantsler Indrek Teder. Et Teder läks väga mõjuka seltskonna vastu, näitas algusest peale tugev vastuseis piirangute kaotamisele turuliidrite ja nende huvidega tihedalt seotud apteekrite liidu ja apteekide ühenduse poolt.
    Linnamäe: maapiirkond saab hoobi. ­“Euroopa Liidu riikide kogemus on näidanud, et piirangute kaotamisel kannatavad teenuse kvaliteet ja kättesaadavus mõlemad tugevalt,” kommenteeris kohtuotsust üks Eesti ravimiäri kahest liidrist, Magnumi kontserni omanik Margus Linnamäe. “Minu meelest kaotasid tänasest otsusest ennekõike Eesti patsiendid,” ütles ta eile. Lisaks kaotavad Linnamäe sõnul Eesti väikeapteegid, eeskätt maapiirkondades paiknevad. “See viskab õhku küsimuse, millisena riik sektori tulevikku näha soovib. Mis puutub Magnumisse, siis oleme tugev ettevõte ja meie turupositsiooni riigikohtu otsus oluliselt ei mõjuta,” teatas ta.
    Teise siinse ravimiäri suurtegija Tamro Eesti tegevjuht Tiina Kadak arvas samuti, et jaeturu avanemisega kaasneb risk, et teenuse kättesaadavus halveneb.
    Eestis kontrollivad lõviosa ravimite hulgi- ja jaeärist just need kaks tegijat – Linnamäe Magnum ja välisomanikega Tamro. Ka proviisoritele kuuluvad nn iseseisvad apteegid sõltuvad kahest suurtegijast, kellelt hulgi kaupa ostetakse.
    “Surve ravimite hinnatõusuks, apteekide kuhjumine linnadesse, maa-apteekide hääbumine, võimalik pankrotilaine ja selle kaudu apteegiteenuse geograafilise kättesaadavuse halvenemine ning kvaliteedi langus, kiirmüügi-putkaapteekide kujunemine, ravimiohutusega kaasnevate probleemide kasv – need on tagajärjed, millega peavad arvestama kõik patsiendid,” andis apteekide ühenduse juhatuse liige Tanel Terase piirangute kadumisele hävitava hinnangu. Talle sekundeeris apteekrite liidu juhatuse liige Kai Kimmel, kes teatas eile, et apteegisektorit ootab ees suurte segaduste aeg, mis mõjub halvasti just patsientidele.
    Õiguskantsler: konkurents toob kasu. Õiguskantsler ja riigikohtu esimees on seevastu veendunud, et piirangute kaotamine tähendab tarbijatele head, nagu tihedama konkurentsi puhul ikka. Piirangute kaotamist ootas ka näiteks Ülikooli Apteeke pidava Yliopiston Apteekki OÜ juhatuse liige Reet Teng, kes on öelnud, et apteekide asutamispiirang takistab apteekide arengut. “Tugevamad püüavad olukorda säilitada, sest kui turg on avatud, siis ta jaguneb teatud mõttes ümber,” rääkis Teng sügisel.
    Riigikohtu esimees Priit Pikamäe nentis, et kõnealune kaasus on selge näide, kuidas riik peab tagama õigusliku keskkonna vaba turu toimimiseks, et kaitsta ettevõtjat konkurentsi takistamise või äritegevuse kahjustamise eest.
    “Samuti peab riik kaitsma konkurentsivabaduse tagamisega tarbijat, et tal oleks võimalik saada parimat teenust või kaupa mõistliku hinnaga,” lisas Pikamäe. Õiguskantsler Teder ütles eile Äripäevale, et igal juhul läheb olukord tarbijatele paremaks. “Tavaliselt konkurents ikka aitab meid. See võtab küll mingi aja, aga tarbijatele on otsus hea,” rääkis Teder.
    Apteekide asutamispiirangud muutuvad kehtetuks järgmise aasta 9. juunil. Pool aastat ooteaega muudatuse jõustumiseks on vajalik selleks, et oleks aega uus regulatsioon välja töötada. Pikamäe sõnul ei tähenda asutamispiirangute kaotamine, et apteegiturgu ei saaks või ei tohiks üldse reguleerida.
    Sotsiaalminister Taavi Rõivase sõnul on ministeeriumi esmane huvi tagada apteegiteenuse kättesaadavus maapiirkondades. “Analüüsime uut olukorda ning teeme kõik võimaliku, et riigikohtu otsusega ei kaasneks apteekide sulgemist just maal,” ütles minister eile.
    Ravimite hulgiturg kahe suure kontrolli all
    Ligi 80 protsenti ravimite hulgimüügiturust oli eelmisel aastal Magnum Medicali ja Tamro kontrolli all.Ravimituru maht ulatus mullu 222 miljoni euroni (hulgikäive ilma käibemaksuta).Ravimiameti andmetel oli olid eelmisel aastal kolme suurema ravimite hulgimüüja turuosad järgnevad: Magnum Medical OÜ 29,5, Tamro Eesti OÜ 27,7 ja Apteekide Koostöö Hulgimüük OÜ 21,3 protsenti.Magnum Medical on hiljuti meediaärimeheks saanud Margus Linnamäe kontrolli all ning Magnumiga on seotud ka Apteekide Koostöö Hulgimüük, mis kuulub Margus Linnamäe vennale Aivar Linnamäele ja pangakonto taha varjuvale omanikule. Tamro on välisomanikega kontsern. Kuna Magnum ja Tamro kontrollivad lisaks hulgiturule ka suurt osa ravimite jaeärist, on konkurents ravimiäris olnud juba aastaid pärsitud. Uute suuremate konkurentide tekkimist on seganud ka apteekide asutamise piirangud.Äripäev kirjutas mullu aprillis apteekide asutamislubade loosimisel toimuvast absurdist, kus turu valitsejad eesotsas Magnumiga kasutavad kümneid riiuliettevõtteid, et enda võiduvõimalust loosimisel maksimeerida. Sellised trikid peaksid eilse kohtuotsuse valguses varsti minevikku jääma.
    Linnamäe: Magnumile kuulub 28% ravimite jaeturust
    Riigikontrolli hinnangul kontrollivad suured hulgimüüjad Magnum ja Tamro ka Eesti ravimite jaeturust umbes 80%.  Magnumi kontserni omanik Margus Linnamäe hinnangul on nende osa turust umbes 28%.Linnamäe ütles eile, et riigikontrolli hinnanguid ei ole võimalik kuidagi kommenteerida, sest nad varjavad andmeid, millele hinnangud on rajatud. “Selles osas on minu teada praegu pooleli kohtuvaidlus,” märkis Linnamäe.“Teie küsimuse tagamõtteks on meedias kõlanud spekulatsioonid, mida mul pole mõtet täiendavalt kommenteerida,”  vastas Linnamäe küsimusele, milline seos on temal ja Magnumi kontsernil apteegikettidega Südameapteek ja Apotheka (Südameapteekide kett kuulub Magnumi endisele juhile Tarmo Laanetule ning Apotheka kett Linnamäe vennale Aivar Linnamäele ja end pangakonto taha peitvale omanikule – toim).“Magnumi kontserni turuosa jaeturul on umbes 28 protsenti, seega arenguruumi jätkub,” märkis Linnamäe.Linnamäe viitas ka tänavu novembris lõppenud konkurentsiameti uurimisele – konkurentsiamet uuris neli aastat Eesti ravimituru toimimist ja eelkõige ravimiturul tegutsejate ärilisi suhteid. Uuringu eesmärk oli tuvastada, kas ravimiturg Eestis toimub õiguspäraselt. Midagi ebaseaduslikku konkurentsiameti kinnitusel ei leitud. ­Uuringu tulemusi aga amet ei avalikusta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Rahvuslik projekt: päästame keskealised põdurate liigast
Tulevikuväljakutseist rääkides on tavaks rääkida noortest, aga miks? Eesti noored on avatud ja nutikad maailmakodanikud, kes saavad enda põlvkonna väljakutsetega ise hästi hakkama. Meie noored pole hukas. Meie vanad on, ja siin tuleb lahendusi otsida, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Forus Grupi juhatuse esimees Margus Nõlvak.
Tulevikuväljakutseist rääkides on tavaks rääkida noortest, aga miks? Eesti noored on avatud ja nutikad maailmakodanikud, kes saavad enda põlvkonna väljakutsetega ise hästi hakkama. Meie noored pole hukas. Meie vanad on, ja siin tuleb lahendusi otsida, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Forus Grupi juhatuse esimees Margus Nõlvak.
LHV aktsia tegi eilse järsu languse paari tunniga tasa
LHV aktsia on täna pea täielikult eileõhtusest järsust langusest taastunud. Analüütikute hinnangul oli eile lõpuoksjonil toimunud müük Balti turgudel ebamõistlik.
LHV aktsia on täna pea täielikult eileõhtusest järsust langusest taastunud. Analüütikute hinnangul oli eile lõpuoksjonil toimunud müük Balti turgudel ebamõistlik.
Energeetika ja puidutööstus vedasid tööstustoodangu kasvu
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted oktoobris 2,8% rohkem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Toodang suurenes energeetikas 11,8% ja töötlevas tööstuses 3,5%, vähenes aga mäetööstuses 39,7%.
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted oktoobris 2,8% rohkem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Toodang suurenes energeetikas 11,8% ja töötlevas tööstuses 3,5%, vähenes aga mäetööstuses 39,7%.
Raadiohommikus: alternatiivturu IPOmaania
IPOde sadu jätkub – sellest nädalast saab Nasdaq Balti alternatiivturul First North märkida kahe Eesti ettevõtte aktsiaid.
IPOde sadu jätkub – sellest nädalast saab Nasdaq Balti alternatiivturul First North märkida kahe Eesti ettevõtte aktsiaid.