Väike TransferWise teel suureks

Äripäeva 2013. aasta ärimeeste Kristo Käärmanni ja Taavet Hinrikuse ettevõte TransferWise on maailmas juba üksjagu tähelepanu saanud.

Asutajad ise peavad esimeseks oluliseks sammuks tehnoloogiauudiste lehel TechCrunch avaldatud artiklit, mis ilmus samal päeval, kui TransferWise oma teenuse lansseeris 2011. aasta jaanuaris. Pärast seda on nii nende edu kui ka tuntus üha kasvanud.

Alles paar kuud tagasi jäid Londoni tänavapildis silma vastuolulised reklaamid, millel seisis suurelt “F?€K”, juures selgitus, et pangad nõuavad sult ülemäära suuri summasid valuutaülekannete tegemiseks ning viide TransferWise’ile. Käärmanni kinnitusel tõi see kampaania neile hulgaliselt kliente juurde.

Financial Times’i huviorbiidis. TransferWise’ist korduvalt ärilehes Financial Times kirjutanud ette­võtluskorrespondent Jonathan Moules ütles, et Londoni ja Suurbritannia mõistes on Eesti idufirma puhul tegemist siiski üsna väikese tegijaga. “Nad on üks paljudest varajase staadiumi tehnikaettevõtetest Londonis Shoreditchi piirkonnas (tehnoloogiaettevõtete keskus – toim), seega nad ei ole väga tuntud. Nad püüavad uusi kasutajaid, kuid oma turuosa mõistes on nad endiselt pisikesed kalad suures tiigis,” rääkis ta.

Väljaande huvi on säilitanud TransferWise’i taust, mis teeb nende teenuse maailma mõistes uudisväärtuslikuks. Moulesi sõnul köitsid tähelepanu nii Hinrikuse Skype’i minevik kui ka tuntud investorite kaasamine.

“Asjaolu, et nad on liikunud Eestist Londonisse ja jäänud siia, et oma äri üles ehitada, teeb TransferWise’ist hea näite, kuidas Ühendkuningriigi pealinnas on toimumas idufirmade buum. See teeb Londonist Euroopa, kui mitte maailma tehnikaettevõtluse keskuse,” kõneles Moules.

Idufirmade konkursilt rahasüst. Kaks aastat tagasi, vaid mõned kuud pärast alustamist osales TransferWise Euroopa ühel suurimal idufirmade konkursil Seedcamp. Ettevõte sai kolmanda koha ja sümboolse rahasüsti.

Seedcampiga on hea kontakt säilinud ja nii kiidab üks partneritest Carlos Eduardo Espinal TransferWise’i asutajate paindlikkust ja visadust. “Asutajad toovad firmale edu või lasevad selle põhja. Ettevõttes on nii palju raskeid asju, millega tegeleda, et kui sul just ei ole paindlikke ja leidlikke asutajaid etendust juhtimas, võid sattuda raskustesse, kui on vaja toime tulla keeruliste olukordadega. Kristo ja Taavet on mõlemad suurepärased asutajad,” leidis Espinal.

Hea koostöö Eesti pangaga. Pankadest on TransferWise’i peamine partner eestlaste LHV. Kuigi tegu ei ole maailmapangaga, kelle usalduse võitmine oleks suur samm, pidasid nii Käärmann kui ka Hinrikus oluliseks LHV tuge, mis on olnud olemas ettevõtte asutamisest peale.

LHV Panga juhatuse esimees Erki Kilu märkis, et kuna ükski pank ei ole vabatahtlikult nõus oma teenustasutulusid vähendama nii, nagu seda on teinud TransferWise, ei võta ka pangad eestlaste idufirmat maailmas omaks.

“Ka meil LHVs on olnud mitmeid arutelusid teemal, kas peaksime ennast rohkem positsioneerima traditsioonilise pangana või aitama kaasa uute tulijate tekkele. Uue pangana ei ole meil endal aga midagi kaitsta ja seetõttu oleme valinud teise tee,” ütles Kilu.

Innustus idufirmadele. Investor Allan Martinson kiitis Äripäeva otsust Käärmann ja Hinrikus aasta ärimeesteks valida, sest tema hinnangul on kõigist sel aastal esile kerkinud ettevõtjatest just nemad need, kes on haamriga õige naelapea pihta löönud.

“Eestis on mingis mõttes paralleeluniversum, mis keskmisele Eesti inimesele ei ole võib-olla väga tuttav, aga kus tehakse väga suuri tegusid,” viitas ta siinsele idufirmade maastikule. “Selline tunnustamine on 120% vajalik. Jube tore, kui tekiks see teadlikkus ka nii-öelda mainstream ärimeedias.”

Kilu pidades noorte ettevõtjate tunnustamist ka äärmiselt tervitatavaks. Ta avaldas lootust, et see lisab noortele rohkem julgust oma äri suuremalt ette võtta ja maailma kui turgu näha. “TransferWise’i tegijad küsisid paar aastat tagasi ühel meie esimestest kohtumistest, mis on LHV Euroopa strateegia. Loomulikult ei olnud meil sellele vastust. Küll aga saime kohe aru, kui laialt juba siis Taavet ja Kristo oma äri tulevikku nägid,” kirjeldas Kilu.

Edu määravad pisiasjad

2012. aastal valis Äripäev aasta ärimeheks aastatega endisest vagunitehase töölisest Eesti üheks rikkamaks inimeseks kasvanud ärimehe, firma Skinest Rail omaniku Oleg Ossinovski.Et tiitlite ja finantsilise eduni jõuda, peab sündima õigesse perre, saama hea hariduse, tegema kõvasti tööd, olema õnne ja täitma veel 15 pisiasja, ütles mullu Oleg Ossinovski.Enda võidust sai ta teada Lõuna-Ameerikas, kus ta saatis perega ära 2012. ja võttis vastu 2013. aastat. Toimetusele saadetud eksootiliselt ülesvõttel kaunistas Ossinovski pead Che Guevara barett, mistõttu kõlas ka Ossinovski ühes intervjuus öeldud lause “teist kohta ei saa võiduks lugeda” peaaegu revolutsiooniliselt.“Pean kaasmaalastele enda näitel tõestama, et Eestis on võimalik ehitada nullist üles edukas firma, osalemata seejuures riigivara omastamises ning olles mitte-eestlane. See peaks motiveerima inimesi tegutsema, eriti meie ühiskonna venekeelset osa, ja mitte lihtsalt diskrimineerimise pärast kurtma,” toonitas ta mullu. Tänavu figureeris 47aastane Oleg Ossinovski ka Äripäeva Rikaste TOPi kõrgeimal, esimesel kohal. Tema  vara väärtuseks hindas Äripäev 297,9 miljonit eurot.Aasta ärimees on ajalehe Äripäev poolt alates 1993. aastast välja antav tiitel, mis omistatakse aasta jooksul enim silma paistnud ärimehele. 2011. aastal  võitis tiitli pangandusse taastulnud Rain Lõhmus, aasta varem Hillar Teder julgete laienemistega Ukrainas.

 

 

TransferWise

Asutatud: 2010Asutajad: Taavet Hinrikus ja Kristo KäärmannOlulisemad investorid:Valar Ventures, IA Ventures, Index Ventures, Kima Ventures, SeedcampTegevusala: rahvusvahelised maksed ja valuuta­vahetusPeakontor: Suurbritannias LondonisTöötajaid: vähemalt 60 (kasvab nädalatega)

 

 

 

Milline on TransferWise’i tulevik?

Erki Kilu, LHV Panga juhatuse esimeesTransferWise’i sama kiire areng jätkub veel paar aastat. Mida rohkem valuutasid nad oma platvormile lisavad, seda rohkem kasutajaid nad oma teenusele maailma erinevatest nurkadest ka saavad.Võib-olla hakkavad mõne aja pärast TransferWise’i kui firma vastu huvi tundma ka suuremad globaalsed pangad, kes näevad selles võimalust oma turupositsiooni parandada. Mõni teeb kindlasti ka pakkumise TransferWise siis ära osta.

Allan Martinson, Investor ja ettevõtjaNende ärimudel ei ole väga keeruline. Kui te võtate näiteks Tavidi valuutavahetuspunkti, panete selle ühe punkti Londonisse, teise Euroopasse ja varustate need internetiga, siis enam-vähem saategi TransferWise’i.Ärimudeli mõttes on tegemist valuutavahetusega, mis toimib üle piiride – üks ots on siin, teine seal. Seda on teinud varem ka ju väga paljud muud firmad, seega kindlasti on see valdkond, kus tekib tihe konkurents.Mida TransferWise aga teisti on teinud – ta lasi teenusehinna piisavalt alla ja saavutas sellega konkurentsieelise.See äri ei ole niivõrd tehnoloogiakeskne ja niivõrd visionäärne, aga selle õigesti ärategemise roll on kõige tähtsam.Teinekord on mõnes äris nii, et sellel võib ka väga kehv juht olla, kui on hea idee või tehnoloogia. Antud juhul on vaja väga head juhtimist ja ma arvan, et poisid on suure­pärast tööd teinud.

Carlos Eduardo Espinal, Seedcampi partnerTransferWise võtab tõhususe, mida me näeme veebiteenuste puhul ja paigutab selle sektorisse, mida ei ole pikka aega uuendatud.Me näeme TransferWise’i tulevikku samasugusena nagu selle algideed: nad lõhuvad jätkuvalt neid olemasolevaid teenuseid, mis ei ole arenenud nii kiiresti, kui ülemaailmsed veebikasutajad ootavad.

 

 

 

Eestis on andekad ettevõtjad

Carlos Eduardo Espinal, Seedcampi partnerSeedcamp on Eesti firmadele üks suuremaid, kui mitte kõige suurem välisinvestor. Põhjus on puhtalt asutajate ja ideede kvaliteedis, ei milleski muus.Me näeme pidevalt Eestist tulemas suurepäraseid ettevõtteid ja usume, et see on tingitud haridusest ja sellest, et valitsus toetab idufirmade ökosüsteemi.Olulised on ka sellised partnerid nagu Garage48, mis aitavad start-up’ide loomisele kaasa. Me ootame huviga, et kuulda uutest Eesti idufirmadest, kes soovivad Seedcampi perega liituda.

Uut Skype’i ei pea otsima

Allan Martinson, investor ja ettevõtjaUus Skype ei ole nagu Pipi ja Spunki lugu, et hakkad kivi alt otsima, kus see nüüd täpselt on.  See kas tuleb või ei tule, aga seda nüüd kuskilt otsida ei saa, nii need asjad ei käi. Küll saab selliste ettevõtmiste tekkimise tõenäosust suurendada ettevõtluskliima, lennuühenduste, finantseerimisvõimaluste ja muu sellise suurendamisega. Ajupotentsiaali selle tekkimiseks on Eestis küll. Eesti on hästi silmapaistvate start-up’ide genereerimisel ühe elaniku kohta selgelt üks Euroopa liiderriike, ei ole mingit küsimust.Ma arvan, et neid inimesi, kes on saavutanud seda, mida nemad (Käärmann ja Hinrikus – toim) Eesti Vabariigis, on võib-olla mitte rohkem kui kümmekond. Kindlasti on tegemist cr?me de la cr?me’iga (parimatest parimaga – toim) ka tehnoloogia­ettevõtete hulgas.