Klaasfassaad tuleb meie kliimasse sobima panna

ASi Malmerk Fassaadid juht Tõnis Neilinn ütles, et klaasi eelistamine fassaadides on põhjendatud eelkõige arhitektuursete lahendustega. "Või siis sellega, et klaasiga kaetud fassaadide hilisem hooldus on mõne muu materjaliga võrreldes märkimisväärselt lihtsam ja odavam - klaas püsib fassaadis muutumatuna aastakümneid, vajades hoolduseks tavaliselt vaid pesu," lisas ta.

Neiliinna sõnul on klaasfassaadide kasutamine ehituses tihti põhjendatud ka sellega, et maja karp saadakse kiiresti kinni. "Alumiiniumprofiilidest fassaadielemendid valmistatakse tehastes ja ehitusobjektil paigaldatakse need karkassile nii, et sein saab kiiresti valmis. Kiire paigaldus ehitusplatsil jääb kindlasti üheks oluliseks klaasfassaadide kasutamise põhjuseks ka tulevikus," lisas Neilinn.

Klaasfassaadide hind sõltub peamiselt kasutatava klaasi tüübist, fassaadielementide suurustest ja fassaadi kinnitusvõimalustest ning võib erineda mitmeid kordi. Kõige odavam on kasutada tavalist kirgast klaaspaketti, aga klaasidele saab lisada ka päikesekaitseomadusi või suurendada turvalisust - purunemiskindlust, kuulikindlust, tulepüsivusomadust või muud taolist.

Kõige odavam klaasfassaadi ruutmeeter maksab Neilinna sõnul 150 eurot, see on kahekordse kirka klaaspaketi ja kesise soojapidavusega variandi hind. "Praegu töösse minevad alumiiniumprofiilidest valmistatud klaasfassaadid on keskmiselt kaks korda kallimad, aga sõltuvalt lahendusest ja klaasitüübist pole haruldased ka kolm korda kõrgemad hinnad," lisas ta. Taolisi kallimaid fassaade tellitakse küll pigem Skandinaavia maadesse, ettevõte ekspordib klaasfassaade peamiselt Norrasse ja Rootsi.

Neilinna hinnangul on viimase kümne aastaga märgatavalt paranenud klaasfassaadide energiasäästlikkus. "Klaaspakettide soojapidavus on kasvanud kaks korda, varem kahekordsete klaaside asemel kasutatakse praegu peaaegu alati kolmekordseid klaase ja juba tehakse ka katseid toota neljakordseid klaaspakette. Enamasti kasutatakse suurtel klaaspindadel ka päikesekaitseklaase, mis võimaldab kokku hoida kulutustelt hoonete jahutussüsteemidele."

Nelinna hinnangul mõjuvad järjest karmistuvad hoonete energiasäästu nõuded siiski kõige rängemini klaaskatustele, sest kaldasendisse paigaldatud klaaspakettide soojuspidavus on vertikaalsetest klaaspakettidest palju väiksem.

Marepleks OÜ juhataja Tõnu Aigro ütleb, et klaasfassaadide kasutamisel on muutunud klaasi katmise tehnoloogia, muu tehnoloogia ehk konstruktsioonidega seonduv on jäänud samaks mis kümme aastat tagasi. "Tulnud on varasemaga võrreldes efektiivsemad katted, mis aitavad enam soojust hoida ja kaitsevad ka paremini päikesevalguse eest," ütles ta.

Saksamaa parim ei pruugi meile sobida. Palju oleneb klaasi valik Aigro sõnul piirkonnast. "Mis sobib ühte kliimasse, ei sobi teise. See, mis on Saksamaal väga hea, ei ole meie jaoks väga hea," ütleb ta. "Me peame ikkagi arvestama külmavõimalusega -25 ja -35 kraadi, ja mitte kestvusega paar tundi, vaid mõned nädalad. Hoone peab sellele vastu pidama, ehkki viimased talved meenutavad ka meil pigem Saksamaa olusid," lisas ta. Aigro ütles, et mõned vanemad hooned jätavad selles osas meil palju soovida. "On häid lahendusi ja on selliseid, mis ei kannata kriitikat. Mõnikord müüakse hinda, aga unustatakse sellega seoses kvaliteet." Aigro lisas, et ka arhitektid võivad olla väga kõrge lennuga ja läbi suruda uskumatuid lahendusi, eriti kui neile anda vabad käed.

Kui võtta arvesse küttekulude kokkuhoiu aspekti, siis see, et läbipaistvate suurte pindade puhul tuleb rohkem maksta, on paratamatus. "Läbipaistva klaasi isolatsiooniomadused on teiste pindadega võrreldes kuus-seitse korda väiksemad, selle suhtes pole midagi teha," selgitas Aigro. Tema sõnul jääb seetõttu vahel arusaamatuks, miks aknad peavad ulatuma põrandast laeni. Ka Lääne-Euroopas on tema sõnal tegu sama probleemga, ehkki seal pole küsimuseks mitte talvine soojapidavus, vaid päikesepaiste käes kuumenemine, mis võib hoones olla veelgi suurem probleem kui külm. Klaasi kasutamise alternatiiviks on katta osa pindu väljast kilega, mis annab väljaspoolt vaadates klaasi efekti, ent seestpoolt pole läbipaistev.

"Aknad ei pea olema alati 2,5 meetrit kõrged, aga pole kuldset reeglit," lisab ta. "Oleneb, kes mida soovib saavutada ja kellele mis meeldib. Ühele ema, teisele tütar, nagu öeldakse," nentis Aigro. 

Kasutuses on ka juba kolme klaasiga klaaspaketid, mille islotasiooniomadused on vahel nii head, et tekib uus probleem - kaob miljonivaade, kuna välimine klaas kipub jäätuma.

"Ei saa öelda, et üks või teine ehitusviis oleks vale," ütles Aigro. "Ehitusjärelvalve on meil üsna korralik, arhitektid on targad ja oskuslikud ja kui tellija ja arhitektiga suudad asjad läbi rääkida, võib juhtuda, et sind võetakse ka nende ringi, kellelt tellitakse," ütles Aigro, kelle sõnul meil veidrusi ja ekstreemsusi esile ei kerki, turg on stabiilne ja mõistlik. 

***

Klaashoone prestiiži küsimusOÜ Ehitusekspertiisibüroo juhataja Teet Sepaste ütles, et ei ole klaasfassaadide soojapidavusprobleemiga kokku puutunud. "Ma ei usu, et see oleks probleem," ütles ta. "Selge see, et klaashoone on väiksema soojapidavusega kui mitte klaasist hoone. Aga kuna eduka firma kuvandiga seondub just klaashoone, siis pole midagi teha," selgitab ta. "On võimalik kolida ka kolmekordsesse puumajja, aga vaevalt, et keegi seda teeb. Nagu öeldakse, kui jumal annab Hummeri, siis annab ta ka raha bensiini jaoks. See on ettevõttele prestiiži ja disaini küsimus. Kui soovitakse valgusküllast ja normaalse arhitektuurse väljanägemisega büroohoonet, siis pole midagi teha," rääkis Sepaste.

Kui küttearved tunduvad siiski liiga suured, on probleem pigem valesti valitud soojuskandjas ja küttesüsteemis. Keeruliseks teeb asja ka see, et valikute tegemisel võetakse aluseks tasuvusaja ja kulu mõttes hetkel valitsevad küttehinnad, ent need muutuvad ajas. Ärihoone on Sepaste sõnul ka selles mõttes keeruline, et seal on sadu inimesi, kes on omakorda soojusallikaks. 

Aja jooksul soojapidavusnormid karmistunud. Pikka aega ei ole uusi büroohooneid ehitatud, ent ega erilist raiskamist ei ole ka varasematesse projektidesse sisse kirjutatud, ütles Sepaste. Soojapidavusnormid on aja jooksul karmistunud. Ka majahaldurid soovivad kulusid optimeerida. Lisaks saab iga kasutaja säästliku käitumisega vähendada kulusid igas hoones, ka vanades. Loevad lihtsad asjad, kas lastakse vett joosta, avatakse aknaid, jäetakse tuled põlema jne. Seadmeid tuleb kindlasti hooldada, see mõjutab kogu süsteemi. Kõik vananeb, kas moraalselt või füüsiliselt, märkis Sepaste. 

Sepaste soovitab ka analüüsida, kui suur on rendihind võrreldes kommunaalkuludega. Kulud võivad olla kuni 1/3 rendihinnast ka kõige külmemal talvel. Kui kommunaalid moodustavad rendihinnast poole või rohkem, on hoonega midagi valesti. Lisaks soovitab Sepaste mõelda, kas mõttekas on maksta viis aastat renti või osta pind välja.

Aare Roosiväli, Klaaspasun OÜ: Oleme teinud paar nn külma fassaadi - see on välisseina katmine kilega nii, et see jätab klaasfassaadi mulje. Näiteks vanadel  hoonetel pannakse akende ette kiled, et jätta klaasi mulje. Meloni kaubamaja puhul on kaetud hoone välisseinad näiteks kilega. Ei oska isegi soovitada, millise probleemi puhul see võiks lahenduseks olla, pigem on see disainilahendus.

Anto Sults, Eesti Klaasi juht: Me pole viimase kahe aasta jooksul klaasfassaadidele ühtegi pakkumist teinud. Eestis on kasutusel peamiselt pakettklaasid, milles on sees profiilid. Meie lahendus on täisklaaslahendus, mille sees profiile pole. Selle kasutamisel ei ole hoone suurusele piirangut, pigem on küsimus selles, et see on kallim lahendus kui profiilidega, maksumuse vahe on suur, aga see-eest on see energiasäästlikum. Kuna välismaal kasutatakse kõrghoonetel täisklaaslahendust, siis ei näe põhjust, miks seda ei peaks Eestis saama kasutada.

Klaasfassaadi eelisedArhitektuurne lahendusHilisem hooldus lihtne ja odav, vajab hoolduseks vaid pesuKiire paigaldus ehitusplatsilHindKõige odavam klaasfassaadi ruutmeeter maksab 150 eurot ( kahekordne kirka klaasi pakett, kesine soojapidavus)Praegu töösse minevad alumiiniumprofiilidest valmistatud klaasfassaadid on keskmiselt ruutmeetri hinnaga 300 eurot.Sõltuvalt lahendusest ja klaasitüübist pole haruldane ka 450eurone ruutmeetri hind, selliseid fassaade tellitakse pigem Skandinaavia maadesse.TehnoloogiaViimase kümne aastaga on klaasfassaadide energiasäästlikkus märgatavalt paranenud. Klaaspakettide soojapidavus on kasvanud kaks korda, varem kahekordsete klaaside asemel kasutatakse praegu kolmekordseid klaase, juba katsetatakse toota ka neljakordseid klaaspakette.Enamasti kasutatakse ka päikesekaitseklaase, mis võimaldab kokku hoida kulutustelt hoonete jahutussüsteemidele.Allikas: Malmerk Fassaadid