Suurtes riikides on tema sõnul olukord parem, sest auditoorium on suurem ja reklaam toimib, aga Eesti turg on nii väike, et sporti paigutatud raha reklaamina reeglina tagasi ei tule, kui just sportlane ei ole maailmameister või olümpiavõitja.
Sõõrumaa sõnul peaks riik riigifirma omanikuna näitama erafirmadele eeskuju, sest muidu ei ole ka neil motivatsiooni sporti toetada. Ta tõi näiteks selle, kuidas ta turvafirma parematel aegadel toetas kõiki suuri spordiüritusi sellepärast, et näidata isiklikku eeskuju väiksematele firmadele. "Muidu Eesti ühiskond ei oleks näinud kunagi maailma tippe ei kergejõustikus ega tihtipeale ka kunsti vallas. Turuloogika siin ei kehti," märkis Sõõrumaa.
Allar Levandi pakkus täna välja, et
tippspordi raha võiks tulla riigiettevõtetest. Tema sõnul ei jõua Eestis eraettevõtjad piisavalt sporti toetada ja kui riigifirmadelt tuge ei tule, ei ole Eestis võimalik tippspordiga tegeleda, sest see on väga kulukas.
Eesti Raudtee nõukogus ei ole konkreetsete sportlaste toetamist arutatud, nagu ka Eesti Energia nõukogus, kus Sõõrumaa on varem liige olnud. Küll aga on Eesti Energia laiemalt sportimisse panustanud.
Sõõrumaa leidis, et riigil peaks toetamiseks olema kindel rahastamisskeem ja reeglid konkreetselt paigas. "Sellisel kujul Eesti sport sureb välja," oli Sõõrumaa resoluutne. Ta meenutas, et tegelikult riik otsustas mõni aeg tagasi, mitu protsenti riigifirmade kasumist tuleks suunata sponsorluseks ja sellega on platvorm iseenesest olemas.
Sõõrumaa märkis veel, et kui kõigil on
hambus olnud Tallinna Sadam, siis tema arvab, et kui sadam on enne sporti toetanud, ei tahtnud ta eelmisel aastal teha midagi erakorralist, vaid korrata seda, mida on enne teinud.
.