• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Teeröövid kasvavad

    Kuigi kaubaautode ärandamine koos kaubaga on pigem harv nähtus, varastatakse aina sagedamini veokitest kaupa.

    Salva Kindlustuse AS transpordikindlustuse osakonna juhataja Hannes Olbrei sõnul on vargusjuhtumid rahvusvahelistel autovedudel viimasel kolmel aastal näidanud kasvutendentsi. Viimasel aastal on kindlustusfirmadele laekunud teated vargusjuhtumitest ligi 30% enam.
    ERGO varakahjude käsitleja Sergei Klenovski märkis, et palju vargusi toimub Venemaal. Ei jää maha ka sellised Euroopa riigid nagu Poola, Leedu, Läti, Rootsi, Prantsusmaa, Itaalia. Kui Ida-Euroopas on tema sõnul püsinud varguste tase viimase 10 aasta lõikes stabiilne, siis kasvutrendis on üllatuslikult Skandinaavia esirinnas Rootsiga.
    Vargad on läinud üle käte. Vedajad kinnitavad, et juhtumeid on erinevaid, aga vargad muutuvad aina jultunumaks. „Tabasite naelapea pihta,“ vastas küsimusele teedel valitseva kriminaalse olukorra kohta OÜ K.Trans Pluss juhatuse liige Andrei Žilkin. Tema sõnul paar nädalat tagasi varastati tema veokist kaup isegi Moskvas. Veok jõudis hilja õhtul lattu, kuid millegipärast territooriumile seda ei lastud ning auto jäi ööseks värava taha seisma.
    Kui veokijuht ärkas mingite koputuste peale ja tuli kabiinist välja, nägi, kuidas neli meest laevad kaupa oma sõidukisse. Nähes, et juht helistab politseisse, istusid nad autosse ja sõitsid minema. Külmiku lukk oli lõhutud ja kolm tonni kaupa kadunud. Ettevõtja kahtlustab, et keegi juhtis kurjategijad auto peale.
    „Politsei algatas menetluse, kuid nad ei pruugi kaupa leida. Õnneks tuli kindlustusfirma meile vastu ja maksis kindlustushüvitise välja, kuigi tegemist on kaheti tõlgendatava juhtumiga. Vastasel korral oleksime sunnitud kaaluma tegevuse lõpetamist. Hea, et kaup oli lahti tollitud, muidu oleks probleeme veel tolliga. 15 tegevusaasta jooksul oleme ainult pisivargustega kokku puutunud. Ma ei osanud isegi ette kujutada, et midagi sellist võib juhtuda," rääkis ta.
    Jupiter Pluss AS-i direktor Jevgeni Sidorov märkis, et täna on veoste vargus teedel väga terav probleem, millega võivad kokku puutuda isegi kogenud vedajad. „Minu praktika näitab, et kauba vargused ei ole haruldased: veokitesse murtakse sisse umbes 4-5 korda aastas,“ ütles tema. Reeglina ei anna lukkude paigaldus, uste, külmikute ja konteinerite  tugevdamine mingit tulemust. Kogenud vargad saavad kõigest jagu.
    Samas mõned ettevõtted ei ole kunagi kaubavargustega kokku puutunud. Näiteks AS Roolid juhataja Aleksandr Kanevski, kelle ettevõte teostab kaubavedu ida suunal räägib, et siiani on jumal neid hoidnud ja ühtegi vargust ei toimunud. „Annan alati juhtidele raha, et nad tangiks normaalsetes tanklates ja peatuksid tasulistes veokitele mõeldud parklates. Paljud vedajad hoiavad selle pealt kokku. Usun, et parem on maksta ja magada rahulikult,“ ütles Kanevksi.
    Plommi kaotus on katastroof. Vagused teedel pannakse toime nii üksikisikute kui ka organiseeritud grupeeringute poolt. Näiteks veoki võib pidada kinni liikluspolitsei ning niikaua kui juht vestleb politseiga, jõuavad vargad tõsta osa kaupa veokist ära. "Meil oli kord juhus, kui öösel sõitis keegi liikumise ajal tuledeta autoga veoki taha, haakis ennast selle külge ja varastas kaubaaluse šokolaadi," tõi Sidorov näite.
    Vargus pannakse toime peamiselt siis, kui autojuht puhkab, st öisel ajal ja iseloomulik on haagise katte lõikamine ja osaline kauba vargus lõikeava kaudu. "Hea, kui ainult lõikavad tentkatte läbi jättes tolliplommi terveks," märkis tema.
    Iga veofirma jaoks on plommi kadumine tõeline katastroof. Isegi kauba vargus ei ole nii hull, kuna üldjuhul sõlmivad vedajad CMR kindlustuse ja meie kindlustusfirmad hüvitavad varastatud kauba maksumuse miinus omavastutus.
    Lukk on kohal, aga kaupa ei ole. Venemaal näevad näiteks tollieeskirjad ette, et varguse avastamisel tuleb pöörduda politseisse ja lähimasse tollipunkti. Nagu näitab praktika tuleb politsei praktiliselt alati sündmusekohale, toll aga ei tule kunagi. Mõnikord peab veokijuht sõitma lähima tollipunktini maha sadu kilomeetreid.
    "Üks kord Tveri lähedal viidi meil öösel ära kaks kasti lokirullide ja üks kast kammidega. Kahju oli naeruväärne, midagi 700 rubla ringis. Veokijuht nagu kord ja kohus sõitis Tveri tollipunkti. Kaup tõsteti tollilattu, veok pandi tolliparklasse. Veokijuhi ülekuulamine, kauba ülelugemine, aktide ja protokollide koostamine võttis aega 9 päeva, aga kauba maha- ja pealelaadimise ning hoidmise eest maksab transpordifirma. Selle ajaga karjus klient telefonitsi hääle kähedaks, et oleme halb veofirma. Temast võib aru saada, ta ju ei arvestanud sellise viivitusega ja kandis omakorda kahju," rääkis Sidorov.
    Sealjuures ei saanud juht ära sõita, elas autos, oma WCsse toll teda ei lasknud, pesta sai ainult linnasaunas, kuhu pidi sõitma 40 minutit bussiga. Juurdluse lõpus sai veokijuht plommi kaotamise eest trahvi 5000 rubla, seejärel algatati menetlus vedaja suhtes kauba kaotamise eest, mis saadeti tollile (trahv kuni 400 000 rubla).
    Kaup laeti peale alles pärast seda kui veokijuht tasus kõik kauba hoidmise, ülelugemise ja pealelaadimisega seotud kulud, mis tegi veel 18 600 rubla. Siis oli kohtuskäimine tolliga.
    Leedu vargad on intelligentsemad. Tema sõnul on Leedu vargad intelligentsemad: plomme puutumata tehakse väike sisselõike tentkattesse, vaadatakse kaupa üle ja kui ei ole midagi väärtuslikku (nt alkohol, suitsud, riided, elektroonika) minnakse minema. "Mullu Valgevenes öösel pärast piiri ületamist lõigati meie autol lahti katus, varastati ära kindla firma tossud kusjuures valiti ainult kõige levinumad suurused. Minu partner Peterburist vedas koopiamasinaid. Veose omanik palkas relvastatud turvamehe, kes sõitis koos juhiga. Öösel tasulises valvatavas ja kaameratega varustatud parklas laadisid kurjategijad läbi katuse välja kogu tehnika. Kauba kadumine avastati alles järgmine päev kui veok jõudis tollikontrolli - plommid olid ju terved, keegi ei tulnud isegi selle peale, et vargad tegutsevad läbi katuse," rääkis ettevõtja.
    O.S. Transport juhatuse liige Oleg Solovjov selgitas, et suurem osa parklaid kauba eest ei vastuta. „Nad väidavad, et nende vastutus piirdub autoga, aga see on kohal. Transpordiäris mängib peamist rolli veokijuht. Mida sa ka ei teeks, kui juht peatub kus iganes ja võtab autosse peale suvalisi isikuid, keegi ei garanteeri kauba säilivust. Tänastes tingimustes tuleb hoolikalt kontrollida äripartnereid. Samuti tasub hoida keel hammaste taga,“ rääkis Solovjov. Ta tõi näite, et ei sõida läbi selle piiripunkti, mida talle tungivalt soovitatakse, ei helista teatega, et auto ületas piiri. „Helistan siis, kui veok jõuab kohale.“
    Mõnikord esinevad kurjategijad transpordifirmana, saates sulle võltskindlustuse, teadis rääkida ekspediitorfirma Europiir juhataja Vladislav Litvinov. „Kord pidime nende õnge minema, kuid helistasime kindlustusfirmasse ja siis selgus, et sellist poliisi ei ole olemas. Hiljem saime teada, et keegi ikkagi langes sellise "vedaja" ohvriks ja otsis oma autot taga.“
    Eelkõige oluline ettevaatus. Salva Kindlustuse AS transpordikindlustuse osakonna juhataja Hannes Olbrei  hinnangul on vargused probleemiks mõlemale veolepingu osapoolele -  vedajatele ja kauba omanikele. Vedajate vara rikutakse kui lõigatakse katki tentkate või rikutakse  muul viisil sõiduvahendit, samuti kõik transpordil aset leidnud probleemid kahjustavad vedaja mainet oma partneri silmis. Kauba omanikule võib vargusjuhtum, aga ka ükskõik milline muu transpordil aset leidev intsident kujuneda suureks probleemiks, juhul kui ta ei ole oma veost kindlustanud.
    "Kui kaup ei ole täismahus kindlustatud, tekivad sageli vedaja ja omaniku vahel probleemid ja konfliktid," märkis ta. Vastates DV küsimusele, mida võiks soovitada vedajatele, et neil oleks vähem probleeme, Klenovski ütles, et nemad soovitavad kauba omanikele kauba lisakindlustust.  Vargusjuhtumi toimumise võimalikkust aitab vähendada paar lihtsat reeglit: tuleb hoolsamini valida parkimiskohti, vältides tundmatuid parklaid ja eelistades IRU (Rahvusvaheline Maanteetranspordi Liit) poolt soovitatud parklaid.
    Samuti ei tohiks jätta sõidukit pikaks ajaks järelvalveta. Olbrei hinnangul aitab vargusi ennetada põhjalikum puhkekoha valik ning tundmatute tanklate ja parkimiskohtade kasutamise viimine miinimumini. Mehitatud valvega parklaid on kahjuks vähe, kuid nende kasutamine on teatud kaupade veol vältimatult vajalik. Näiteks teatud vedudel tuleks kasutada turvalisemat haagisetüüpi, kinnist veokasti.  
    Olbrei sõnul peab vedaja olema teadlik kõigist transpordil esinevatest riskidest,  autojuhte informeerima ja tegema koostööd kõigi partneritega leidmaks kõige turvalisemat transpordiviisi. Teatud vedudeks tuleks kasutada turvalisemat haagisetüüpi, kinnist veokasti. "100% vargusjuhtumeid ei ole ilmselt võimalik transpordil välistada, sest isegi laevas kus veduki ja veose turvalisus peaks olema igakülgselt tagatud, on hilisemal kontrollil avastatud veose osalist vargust," tegi ta kokkuvõte.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Enefiti börsikell kuulutab Eesti väikeaktsionäri triumfi
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Nafta hind on täna tõusu jätkamas
Nafta hinnatõus on täna jätkumas, eelmisel nädalal tõusis tooraine hind juba kaheksandat nädalat järjest, sest globaalne energiaturu kriis suurendab enne talve nõudlust, vahendab Bloomberg.
Nafta hinnatõus on täna jätkumas, eelmisel nädalal tõusis tooraine hind juba kaheksandat nädalat järjest, sest globaalne energiaturu kriis suurendab enne talve nõudlust, vahendab Bloomberg.
Euroopa Liit kaalub Valgevene vastu uusi sanktsioone
Euroopa Liit kaalub Valgevene vastu uute sanktsioonide kehtestamist, vahendab Reuters.
Euroopa Liit kaalub Valgevene vastu uute sanktsioonide kehtestamist, vahendab Reuters.
Värske telekomifirmade TOP: tippu jõudis ka uustulnukas Uustulnuk kasvas aastaga enam kui kaks korda
Mullune võitja säilitas tänavu liidripositsiooni, ent esikolmikusse jõudis ka üks uustulnukas ning esikümnesse pääses hulk ettevõtteid eelmise aasta TOPi teisest kümnest, kirjutab IT-uudiste teemaveeb.
Mullune võitja säilitas tänavu liidripositsiooni, ent esikolmikusse jõudis ka üks uustulnukas ning esikümnesse pääses hulk ettevõtteid eelmise aasta TOPi teisest kümnest, kirjutab IT-uudiste teemaveeb.