• Jaga lugu:

    Riigiettevõtete erastamine ei tõukaks riiki eemale

    Riigiettevõtteid on küll liiga palju, aga kui nad ka täielikult erastada, jääks riigile siiski järelvalve teostamise funktsioon alles, leidsid arvamusfestivalil Eften Capitali juht Viljar Arakas ja majandusteadlane Rainer Kattel.

    „Riigiettevõtted toimivad praegu hübriididena, ühest küljest on neid liiga palju ja nad toimivad äriühingutena, teisest küljest on neil avalikkuse ees ka mingi riiklik funktsioon. Kui nad kõik erastada, jääks riigile siiski järelevalvaja  roll alles, rääkis Arakas.
    Alates 2007. aastast riigiettevõtete nõukogudesse kuuluv Arakas oli seisukohal, et riigiettevõtete arv on liiga suur ning arusaam, millise strateegiaga neid juhitakse, on ühiskonnas hägune.
    „Mida strateegilist on Eesti Lotos? See on tore ettevõte, ma ei saa aru, miks see ei võiks börsil olla?“ küsis Arakas.
    Majandusteadlane Rainer Kattel selgitas, et see ei toimi nii lihtsalt, et riik tahab olla ettevõtja ning loob meelevaldselt mingis valdkonnas ettevõtteid.
    „Mingi funktsioon peab nendel ettevõtetel ikka olema, kuigi ärikasum on riigi puhul paratamatult teisejärguline,“ ütles ta.
    „Meil on väga palju tegevusi, mille puhul me ei hoomagi kohe, et riik on selles väga oluline tegija, näiteks kõik munitsipaalasutused. See, kas riik peaks nende sees olema, polegi nii suur küsimus, vaid oluline on pigem see, kui hästi riik seal oma ülesandeid täidab," sõnas Kattel.
    Erakätesse andmine pole alati lahendus, järelevalve funktsioon jääb riigile ikkagi. Küsimus on selles, kui hästi saab riik hakkama oma haiglate, koolide või ülikoolidega,“ märkis ta.
    Arakas arvas, et riigiettevõtetel on konflikt sotsiaalse funktsiooni ja ärihuvide vahel, sest need kuuluvad mõne ministeeriumi alla.
    „Ministeeriumi ülesanne on ju ühe või teise keskkonna kujundamine, näiteks energeetikakeskkond. Energia puhul on aga selles haldusalas vaikimisi juba ka tarbija ning sotsiaalse vastutuse ja tarbija teenindamise vahel tekibki juba konflikt,“ selgitas ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kaamose tegevjuht: Lätis (veel) buumi ei ole
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
"Valge" ja "musta surma" hinnad rallivad
Suhkru ja kohvi - mida mõnikord ka valgeks ja mustaks surmaks kutsutakse - hinnad on Brasiilia öökülmade tõttu mitme aasta tipptasemele kihutanud.
Suhkru ja kohvi - mida mõnikord ka valgeks ja mustaks surmaks kutsutakse - hinnad on Brasiilia öökülmade tõttu mitme aasta tipptasemele kihutanud.
Raadiohommikus: börsid ja miks energia nii kalliks muutub
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
Leedu autovedajaid süüdistatakse orjapidamises Lisatud video Leedu juhtide karmist elust
Leedu autovedajad on krahhi äärel: valitseb täielik veokijuhtide põud, kuna aastane kvoot kolmandatest riikidest pärit juhtide tööle lubamiseks sai täis juba mais ning kaks kuud kestnud ootamise järel teatas valitsus, et kvooti ei suurendata. Otsust võis mõjutada hiljuti avaldatud ajakirjanduslik dokumentaaluurimus Leedu vedajatest kui 21. sajandi orjapidajatest.
Leedu autovedajad on krahhi äärel: valitseb täielik veokijuhtide põud, kuna aastane kvoot kolmandatest riikidest pärit juhtide tööle lubamiseks sai täis juba mais ning kaks kuud kestnud ootamise järel teatas valitsus, et kvooti ei suurendata. Otsust võis mõjutada hiljuti avaldatud ajakirjanduslik dokumentaaluurimus Leedu vedajatest kui 21. sajandi orjapidajatest.