Olen suhteliselt kindel, et lähme rahulikult edasi, sest kõige hullem on ettevõtjatele see, kui süsteem hüppab ühest nurgast teise. Süsteemi hüplik muutmine on kõige enam pahandust tekitav muutmisviis. Konkreetsed muudatused määravad aga juba valimistulemused.

Meil on kolm olulist strateegilist eesmärki. Esiteks, ei  tohi olla ebaausat maksukonkurentsi. Sel aastal tehtud muudatused kuuluvadki paljuski sinna alla.

Teiseks, kasvusõbralik maksu­süsteem – peame jälgima seda, mis toetab kõige enam majanduskasvu. Kas elimineerida takistused, mis teenimise teel tekivad, või soodustada majanduskasvu seaduste tegemise või maksulepingute sõlmimisega. Meie probleem pole kõrged maksud, vaid madalad palgad ja käibed. Rikkust tekitab aga majanduskasv.

Kolmandaks, solidaarne ja sotsiaalselt jätkusuutlik maksusüsteem. Sellest ei saa mööda vaadata, et maksusüsteemi eesmärk on ümber jagada rikkust.

Viimase aja seadusemuudatused on mitmekesised. Ma pole nõus, et kõik tehtud on paigutatav sildi alla, et ­ausaid karistatakse mõne petturi pärast. Kui petmisvõimaluse äravõtmine tekitab rohkem töötunde ausatele, on paslik mõelda sellele, et kui mõne petturi tõttu väheneb maksubaas, siis riigi vajadus avalikke teenuseid rahastada ei vähene. Sellisel juhul oleks ainus võimalus maksumäära tõsta, see ei oleks aga jätkusuutlik. Pigem peaks kehtivad maksud efektiivselt kokku koguma, mitte maksumäära tõstma.

Teisest küljest saame järeldusi teha siis, kui süsteem on juurdunud ja näeme tulemusi. Osaliselt oli vastuseis selle tõttu, et küsiti, et miks peab tegema nii, on ju teisi võimalusi.

Mina muid võimalusi palju ei näinud ja mul on neisse ka vähem usku. Näiteks üle 1000euroste arvete deklareerimise puhul on maksuametil päris suur surve süsteemi hoolega planeerida ja rakendada. Ameti juhid tunnevad seda survet ja ma tean, et asja arendatakse ülihoolikalt.